Rõõmustav on kuulda, et piirivalve tööga ollakse rahul!
Videos juurdleb ja arutleb Ivo rände teemal – kuidas see mõjutas Harjumaad ja milliseid väljakutseid tõi politseile?
Lisaks puudutab Ivo reisijate arvu kasvu, millega koos on tõusuteel ka leidude arv.
Ivo räägib ka merepiirist ja meie tööst sadamatest. “Oma jutus peatun ka meresõiduohutusel.
Paraku tuleb eraldi välja tuua joobes sõidukijuhtide arvu kasv, millega ei saa rahule jääda!”
Puhta maailma saadikud nublu, NOËP ja Kristel Aaslaid koos oma ansambliga Gram-Of-Fun andsid neljapäeva õhtul Setomaal koolikontserdi, mille pälvis 37 õpilasega Meremäe kool eduka osalemise eest maailmakoristusel, teatasid ürituse korraldajad.
"Imesid ikka juhtub," ütles Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Mart Normet pressiteate vahendusel."Esiteks see, et väike Eesti on säärase globaalse liikumise algataja. Teiseks see, et meie tänased kõige popimad artistid leidsid aja ja tahtmise oma õla alla panna. Kolmandaks see, et pisike Setomaa kool võitis endale vägeva koolikontserdi. Usun, et maailmakoristus teeb imet ka alanud aastal. Millist täpselt, see selgub juba septembris."
Puhta maailma saadik Andres Kõpper ehk NOËP tõdes, et tema võttis eelmisel aastal vastu põhimõttelise otsuse ühekordseid topse ja kotte enam mitte kasutada.
"Möödunud aastal juurutasin ma päris tugevasti oma harjumusi, et ma ei võta enam niisama ühekordseid kohvitopse. Kui ma varem mõtlesin selle peale rohkem teoreetiliselt, siis nüüd ma võtsin küll vastu resoluutse otsuse, et ühekordseid topse, kotte, paberkotte ja muud sellist ma enam mugavusest ei osta, sellised väikesed asjad. Aga siit on veel palju edasi minna," märkis Kõpper.
"Ma ostsin endale näiteks koomiliselt suure joogipudeli, tänu millele ei saa mul päeva jooksul enam vesi ootamatult otsa," rääkis Kristel Aaslaid, kelle sõnul on maailmakoristus tema elu tugevalt muutnud. "Samuti on mul ääretult hea meel, et minu uues kodus on võimalik prügi sorteerida ja seal on maja kõrval kõik erinevad konteinerid täiesti olemas."
Nublu sõnas, et ka tema on hakanud oma igapäevast käitumist ümber mõtestama, et mitte süümepiinu tunda.
"Kui ma olen midagi välja lubanud, siis ma pean ikka kaks korda mõtlema, kuidas ja kuhu ma näiteks prügi panen. Kui ma puhta maailma saadikuna sellele piisavalt ei mõtle, siis on väga lihtne jääda naerualuseks. Tegelikult on võimalik väga väikeste liigutustega tohutult palju ära teha," nentis nublu. "Mul tulid süümekad, ma hakkasin iseenda käitumises nägema asju, mis ei ole õiged ja mida saaks muuta."
Möödunud aasta oktoobris loosisid nublu, NOËP ja Kristel Aaslaid välja ainukordse ühiskontserdi maailmakoristuspäevast osa võtnud 196 kooli vahel, loosiõnn naeratas 37 õpilasega Meremäe koolile Eestimaa veerel Setomaal. Maailmakoristuse ühepäevasest koristusmaratonist 21. septembril võttis osa rekordilised 20 miljonit inimest 180 riigist ja territooriumilt üle ilma, Eestis oli koristajate arv võrreldes möödunud aastaga pea kolmekordne – Eestis koristas väikeprügi vähemalt 28 038 inimest, neist 23 800 olid kooli- ja lasteaialapsed. Eestis koguti kokku vähemalt 333 0kerl00 liitrit prügi, sealhulgas 2200 liitrit ehk 1,1 miljonit suitsukoni. Enamasti koristasid neid õpilased ja lasteaialapsed. Järgmine maailmakoristuspäev toimub 19. septembril 2020.
Mullu juhtus Eesti teedel rekordiliselt palju liiklusõnnetusi metskitsedega, ligi 5000 õnnetust on mullusest kümnendiku suurem.
Enim kokkupõrkeid loomadega on fikseeritud varahommikul ja hommikupoolikul ning hilisõhtul, edastas Eesti Jahimeeste Selts. Harjumaal jäi mullu auto alla 902, Tartumaal 646, Pärnumaa 464, Põlvamaa 339 ning Viljandimaal 306 metskitse.
Kokku oli mullu 4885 liiklusõnnetust metskitsedega.
EJS-i ulukiõnnetuse eksperdi Urmas Salmu sõnul oli õnnetuste selline kasv prognoositav. „Eelkõige on see seotud metskitse kõrge arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel,“ ütles Salmu. „Samas on selgelt näha, et aasta lõpus tänu suurele küttimismahule liiklusõnnetuste arvu kasv aeglustus."
Tunamullu oli liiklusõnnetusi metskitsedega 4408 ning aastal 2017 oli juhtumeid 2916.
Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on 2019.-2020. jahiaasta küttimismaht Eesti ajaloo suurim – 31 619 isendit. „Kaasaegse jahipidamise eesmärk on ulukiarvukuse reguleerimine vähendamaks ulukikahjusid, -haiguseid ja liiklusõnnetuste arvu,“ ütles Korts. „Tahaks loota, et tänu intensiivsele küttimisele suudame metskitsede õnnetuste arvu edaspidi vähendada."
Teistest ulukitest oli maanteedel põtrade hukkumisi 219 neist 27 raudteel. Lisaks said põdrad 18 korral viga, kuid loomad jooksid metsa. Huntidega toimus kolm, hirvede ja karuga 10 ning ilvesega kuus liiklusõnnetust. Metssigadega juhtus 103 liiklusõnnetust.
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
