EESTI ELU

KIK-ile laekus 13 miljoni eest soojamajandustoetuse taotlusi

Foto on illustratiivne  FOTO: Aigar Nagel

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) saabus soojamajanduse taotlusvoorude tähtajaks kokku 52 taotlust kogusummas 12,93 miljonit eurot, rahastuse saanud projektid selguvad detsembris.

"Suur huvi taotlusvoorude vastu näitab, et üle Eesti on endiselt olemas piisavalt amortiseerunud soojustorustikke ja katlaid, kust igapäevaselt rohkesti energiat õhku haihtub. Kuid õnneks on soojusettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel soov ning tahe selles osas muutusi ette võtta," ütles KIK-i energeetika valdkonnajuht Eduard Sizov pressiteates.

"Toetuse abiga saame suurendada energia kasutamise efektiivsust ning vähendada tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguseid," lisas ta.

Soojustorustiku renoveerimiseks ja selleks täiendavate ühenduste loomiseks saabus kokku 34 taotlust kogusummas 6,45 miljonit eurot. Vooru eelarve on 5 miljonit eurot.

Kaugküttekatelde renoveerimiseks laekus 18 taotlust kogusummas 6,48 miljonit eurot. Selle vooru eelarve on 4 miljonit eurot. Taotlema olid oodatud soojusettevõtjad, kohalike omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvad äriühingud.

Toetust jagatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning projekte toetatakse efektiivse soojusenergia tootmise ja ülekande meetmest, mille töötas välja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Endiselt on KIK-is Euroopa Liidu struktuurivahenditest avatud taotlusvoorud kohalikele omavalitsustele soojamajanduse arengukavade koostamiseks ning hoone omanikust juriidilistele isikutele, soojusettevõtjatele ja korteriühistutele lokaalküttele üleminekuks.

Samuti saavad korteriühistud küsida toetust riigisisesest keskkonnaprogrammist kütteseadme väljavahetamiseks või kaugküttepiirkonnaga liitumiseks.  

KIK on riigile kuuluv sihtasutus, mis rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, süsinikdioksiidi kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks ning korraldab ressursisäästlike ideede konkurssi Negavatt.

Alexelas saab esmaspäeval tund aega tasuta rohekütust tankida

Alexela Võru teenindusjaam Kose tee 6. FOTO: Aigar Nagel

Rohekütuste tarbimise edendamiseks võimaldab Alexela esmaspäeval tund aega tasuta tankida eestimaist kliimaneutraalset biometaani ehk CNG rohekütust.

Ettevõte juhib sellega üldsuse tähelepanu kliimaneutraalsuse saavutamiseks, mille nimel tuleb otsustavaid samme astuda. „Kliimaeesmärkide saavutamine nõuab kiiret tegutsemist,“ ütles Alexela juhatuse liige Alan Vaht ning lisas, et keskkonna säästmiseks tuleb astuda senisest oluliselt teadlikumaid samme.

„Konkurentsitult odavaim lahendus on täna gaasilised kütused, mis lisaks kohesele keskkonnasäästule annab tarbijale bensiini ja diisliga võrreldes tuntava võidu rahakotis. Näiteks maksab gaasiga sõites 100 kilomeetri läbimine vaid kolm eurot ja aastas kulub rohegaasiga sõites kõigest 600 eurot,“ rääkis Vaht ja märkis, et selline sääst nii keskkonna kui ka rahakoti mõttes peaks kõnetama igaüht.

Kell 10-11 saab rohegaasil sõitvatesse sõidukitesse tankida eestimaist kliimaneutraalset biometaani CNG-d nullhinnaga ja seda Tartus, Võrus, Jüris, Tallinnas Sikupilli ja Pääsküla tanklates. 

Ühtlasi saab tanklaketist LPG autogaasi kogu nädala vältel erihinnaga. Tavapärasest LPG hinnast on tinglikult lahutatud kütuseaktsiis ja käibemaks. LPG autogaas on Alexela tanklates üle Eesti kättesaadav erihinnaga esmaspäevast kuni 22. septembrini. 

Gaasilistest kütustest teadlikkuse kasvatamine kulmineerub neljapäeval Tallinna Lauluväljakul ettevõtte eestvedamisel toimuva kliimaneutraalsuse konverentsiga „Hüvasti õhusaaste!“. Konverentsi korraldavad Alexelaga koostöös Škoda, Volvo ja Scania. 

Uus nädal toob tõenäoliselt esimesed öökülmad

pixabay

Ilmateenistuse prognoosi järgi lähevad ilmad sügiseselt jahedaks ning uuel nädalal pole tõenäoliselt pääsu ka esimestest öökülmadest. 

Pühapäeva öö hakul hoogsajupilved eemalduvad, taevas selgineb ja mandril on ilm sajuta. Sooja on 3-8, saartel ja läänerannikul 8-12 kraadi. Läänekaare tuul jääb paraku vaid üürikeseks veidi nõrgemaks, sest juba pärast keskööd hakkab merel uuesti tugevnema, hommikul ulatub saartel ja läänerannikul edela- ja lõunatuul puhanguti 17 m/s. Põhjuseks on Norra merelt lähenev uus ja väga aktiivne madalrõhkkond. Selle pilvemass ühes vihmasajuga jõuab saartele ja hommikul ka mandri lääneserva. Päeval tekib Botnia lahe kohal uus osatsüklon ja selle tihe pilvemass katab kogu Eesti ning sajab tihedat vihma. Väga kiires õhuvoolus on pilvede liikumine kiire ja saartel tõmbub juba pärastlõunal taevas juba heledamaks ja suurem sadu saab läbi. Edela- ja lõunatuul on väga tugev, tõuseb sisemaal puhanguti 17-18, rannikul 23, mere ääres 25 m/s. Sooja on 11-14, Lääne-Eestis pärastlõunal kuni 16 kraadi.

Esmaspäeval liigub madalrõhkkond Soome ja selle lõunaservas puhub Eestis tugev edela- ja läänetuul. Sajab hoovihma, öösel on sajuhooge harvem, päeval sagedasti. Öösel on sooja 6-11, rannikul kuni 14, päeval 12-15 kraadi. 

Teisipäeval nihkub madalrõhkkond aeglaselt ida-kagu suunas ja selle edelaserv katab Eestit. Hoovihma võimalus on suur. Tuul pöördub edelast läände ja loodesse. Öösel on tuul tugev, päeval võib nõrgeneda, kuid keerise kiiremal kaugenemisel Peipsi taha tõuseb loodetuul tugevaks. Õhutemperatuur langeb öösel sisemaal 5-9, rannikul 12 kraadini, päeval on sooja 10-14 kraadi. 

Järgnevatel päevadel kandub põhjakaarest külm õhumass Läänemere äärde ja suureneb öökülmaoht.

Kolmapäeval tõmbub madalrõhkkond Venemaa kohale ja selle lääneserva mööda kandub loodevoolus Läänemere äärde jahedust. Öösel võib sisemaal sajuhooge harvem olla ja kus taevas selgineb, seal langevad miinimumtemperatuurid õhus 3-8 kraadi juurde, maapinnal aga võib 0 kraadi lähedale langeda. Päeval on taas vihmahooge laialdaselt ja õhusooja vaid 10-13 kraadi. Puhub tugev loode- ja põhjatuul.

Neljapäeval jääb tõusva õhurõhu foonil sajuhooge harvemaks. Loode- ja põhjatuul veidi nõrgeneb. Öösel on sooja 1-6 kraafi, maapinnal on öökülmaoht, rannikul jääb temperatuur 10 kraadi ümbrusse. Päeval on sooja 8-12 kraadi. 

Reedel tugevneb kõrgrõhuhari ja saju võimalus on väiksem, aga kui kohatisi sajuhooge on, siis võib vihma sekka ka lumekruupe tulla. Loode- ja põhjatuul veidi nõrgeneb. Öösel on sooja 1-6 kraadu, maapinnal on suur öökülmaoht, rannikul jääb temperatuur 10 kraadi ümbrusse, päeval on sooja 8-11 kraadi. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD