Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid, lõplikuks teraviljasaagiks  kujunes 1 625 000 tonni.

Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim ja ka avamaaköögiviljade saak muljetavaldav 77 000 tonni, teatas statistikaamet.

Pärast mitut ebasoodsat aastat oli eelmise aasta teraviljasaak 77 protsenti suurem kui 2018. aastal ja 6 protsentiparem kui 2015. aastal, kui ilm samuti põllumehi hoidis. Teraviljasaagist moodustas 847 000 tonni nisu, 523 000 tonni oder ja 119 000 tonni rukis. Hektari kohta saadi 4,5 tonni teravilja, mis on senini suurim teraviljasaagikus.

Rekordsaagi tulemusse andis panuse viimase veerandsaja aasta suurim teravilja kasvupind 364 000 hektarit. Esimest korda moodustas teravilja kasvupinnast peaaegu poole ja saagist enam kui poole taliteravili, mille keskmine hektarisaak oli märkimisväärne 5,3 tonni. Suviteraviljade saagikus jäi 3,7 tonniga aga oluliselt tagasihoidlikumaks.

Maakonniti lõi teraviljasaak rekordeid enam kui pooltes maakondades. Keskmine saagikus varieerus 3,2 tonnist Ida-Virumaal ja 3,4 tonnist Hiiumaal kuni 5,3 tonnini Jõgevamaal, seejuures oli nii Hiiumaa kui ka Jõgevamaa tulemus kõigi aegade parim.

Pinna ja saagikuse arvestuses kujunes suuremaks kui kunagi varem ka kaunviljade ning talirapsi kogusaak, mis oli vastavalt 111 000 ja 148 000 tonni. Kaunvilja kasvupind oli 43 000 hektarit ja see on nagu rapsi ja rüpsi kasvupind viimasel kahel aastal vähenenud.

Talirapsi ja -rüpsi kasvupind aga on suurenenud 51 000 hektarini ning see moodustas rapsi ja rüpsi kogupinnast juba 71 protsenti. Kaunviljade ega talirapsi hektarisaak siiski ei ületanud 2015. aasta suurepärast taset, see oli vastavalt 2,6 ja 2,9 tonni.

Enamiku põllukultuuridega sarnaselt oli aasta soodne ka kartulile ja avamaaköögiviljale. Kartuli kasvupind, mis oli kaua vähenenud, suurenes 5300 hektarile ja keskmiseks hektarisaagiks kujunes rekordiline 22,6 tonni. Senini parim saagikus on olnud 2015. aastal, kui korjati 20,1 tonni kartuleid. Kartulitoodang elaniku kohta oli 91 kilogrammi, mis tähendab Eestis kasvatatud kartulisaaki jagatuna rahvaarvuga.

Konkurentsitult suurimad kartulikasvatajad olid Tartu-, Viljandi-, Võru- ja Harjumaa. Avamaaköögivilja kasvupind on küll viimasel kahel aastal vähenenud, kuid hektarisaak 24,8 tonni oli viimase kaheksa aasta suurim.

Madalrõhkkondade paraad toob jaanuari viimasteks päevadeks sügisilma: sajab lörtsi või vihma ning päikesepaistel pole erilist lootust löögile pääseda.

Ilmateenistuse teatel on ööl vastu teisipäeva pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma. Paiguti tekib udu ja on jäiteoht. Puhub lõunakaare tuul 3-9, Lääne-Eesti saartel puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on 0..+3°C. Teisipäeva päeval on samuti pilves ilm. Mitmel pool sajab lörtsi ja vihma. Puhub lõuna- ja kagutuul 4-10, rannikul puhanguti 13 m/s. Sooja on 1-4 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub kagutuul 4-10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +3 kraadi. Kolmapäeva päeval on taas pilves ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-10 m/s. Sooja on 1-4 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Paljudes kohtades sajab vihma, sekka lörtsi. Puhub lõunakaaretuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +3 kraadi. Neljapäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vihma. Puhub lõunakaaretuul 3-8 m/s. Sooja on 1-4 kraadi.

Reede kujuneb kargemaks ja rahulikumaks, juhul kui kõrgrõhuhari Eestit terve ööpäeva katab – siis on ka sajuvõimalus väiksem. Kui aga järjekordne läänest lähenev madalrõhkkond aktiivsemaks kujuneb, on päevaks jälle lõuna- ja edelatuule tugevnemist ning saabuva sooja õhumassi eel sadu oodata, mis lumest-lörtsist taas vihmaks pöörab ning õhutemperatuuri plusspoolele tõstab.