Laupäeval toimub eestlaste poolt algatatud maailma ajaloo suurim kodanikuaktsioon, kui Fidži saarelt startiv ja Hawaii saarestikus lõppev Maailmakoristuspäev toob ühel ja samal päeval planeeti puhtamaks koristama miljonid inimesed 163 riigist - kaasa on löömas ka mitukümmend tuhat eestimaalast. 

Eelmise aastal 15. septembril toimus esimene Maailmakoristuspäev, millest võttis eestlaste kutsel osa 18 miljonit inimest 157 riigist. “Meie liikumine kasvab iga päev ja ja ma olen veendunud, et Maailmakoristuspäev 2019 on veelgi suurem ning miljonid inimesed ja organisatsioonid tulevad kokku, et tõsta teadlikkust globaalsest prügiprobleemist ja innustada meid kõiki ühiselt leidma kriisile lahendusi,” ütles Heidi Solba, Let's Do It World president ja võrgustiku juht.

Varajastel hommikutundidel Fidžilt alanud koristusaktsiooni staap on sel aastal Kosovos. Eestis on selle nädala jooksul usinasti oma kodukanti koristanud lapsed mitmesajast koolist ja lasteaiast.

Eesti koristuse juht Mart Normet on noorte saadetud piltidest väga liigutatud. “Kui vaatan Facebookis neid värskeid fotosid, siis näen, et uus põlvkond toob endaga täiesti uue käitumise. Prügistamine ja hävitav tarbimine jääb minevikku. See hasart, millega lapsed oma ümbrust puhastavad on nakkav.”

Kooli- ja lasteaiagruppide aktsioonide galeriid näeb veebilehelt https://tinyurl.com/yxmpg74r 

Laupäeval oodatakse koristama nii noori kui vanu. Sel aastal keskendub Maailmakoristus Eestis väikeprügile, milleks on näiteks sigaretikonid, pudelikorgid ja muu, mis tihti silmale “nähtamatu”. Oma koristuskoha saab registreerida aadressil www.maailmakoristus.ee/registreerimisvorm-2019/. Kogu vajaliku info ohutust koristamisest, prügi sorteerimisest ja muust leiab aadressilt www.maailmakoristus.ee

Kütid on tänavu küttinud lubatud 63 karust 50 ja järgmisel nädalal lisandub veel seitse luba.

Keskkonnaameti statistika kohaselt on käimasoleval hooajal lastud üle Eesti 50 karu. Enim loomi on lastud Ida-Viru- ja Jõgevamaal, kus kummaski maakonnas on kütitud üheksa looma. Kaheksa karu on lastud Lääne-Virumaal ja kuus Tartumaal. Harju- ja Järvamaa jahimehed on kummaski maakonnas tabanud viis looma.

Kolm karu on sel hooajal lasknud Raplamaa kütid, Pärnu- ja Viljandimaa jahimeeste saagiks on langenud kummaski maakonnas kaks looma. Valgamaa kütid on lasknud ühe karu. Samas pole Põlvamaa kütid tabanud ühtegi karu, kuigi limiit lubab lasta kolm looma. Lääne-, Saare- ja Võrumaal sel hooajal karusid lasta ei tohi.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles reedel BNS-ile, et osa maakondi saab järgmisel nädalal karude laskmise lube juurde. Rakko sõnul läheb maakondade vahel jagamisele seitse karuluba. "Meil on reservis on seitse looma laskmise load, et kui on kuskil piirkondades kahjustusi, siis saame sinna lisa anda," ütles ta. "Ilmselt saavad lisa karurikkamad piirkonnad keskmaal ja Ida-Eestis. Lõuna-Eestis ja saartel on populatsioon hõre ja sinna juurde ei anna."

Eestis tohib karujahti pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini ja Rakko sõnul on hooaeg siiani kulgenud üsna tavapäraselt. "Ei oskaks seda hooaega kuidagi eriliselt esile tuua," ütles ta.