EESTI ELU

Alates 1. veebruarist muutub riiklike teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine

Foto: Aigar Nagel

Alates 01.02.2020 muutuvad nii autokoolide poolt pakutav õpe kui ka riiklike teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine. Uus süsteem arvestab rohkem igapäevases liikluses toimuvat ning annab eksamineeritavale tulevikus võimaluse enda õppeprotsessi paremini planeerida.

Neile õpilastele, kes alustavad autokoolis õppimist pärast 1. veebruari,  kestab B-kategooria mootorsõidukijuhi esmaõppe algastme koolitus minimaalselt neli nädalat, aga see sõltub eelkõige autokooli võimekusest õppetöö planeerimisel. Õppur peab läbima vähemalt 30 sõidutundi ning 28 teooriatundi.

Peamised muudatused B-kategooria teooriaeksamite vastuvõtmises:

Teooriaeksamil lisandub 10 küsimust ehk kokku on 40 küsimust, millele tuleb vastata 30 minuti jooksu.

Teooriaeksam on kahes osas:

- 30 küsimust liiklusreeglite, liikluspsühholoogia ja sõiduki teemadel nagu ka praegu. Vastamisel võib teha kuni viis viga.

- 10 liiklusohutust puudutavat küsimust, mis kirjeldavad liiklussituatsioone, kus reaalses liikluses võib keegi viga saada või hukkuda.  Vastamisel võib teha maksimaalselt ühe vea.

- Aprillis lisandub võimalus registreerida ennast riiklikule teooriaeksamile kohe, kui autokoolis on teooria osa lõpetatud. Seega ei pea enam ootama, et kõik õppesõidud saaksid sõidetud. Meeles tasub pidada, et Maanteeametis sooritatud teooriaeksam kehtib 12 kuud ning selle aja jooksul tuleb sooritada sõidueksam.

Peamised muudatused B-kategooria sõidueksamite vastuvõtmises:

Enam ei ole detailselt manöövrite kaupa kirjeldatud viisi, kuidas harjutusi sooritada, vaid eksamineeritav otsustab, kuidas etteantud situatsioon lahendada. Enne iga harjutust selgitab eksamineerija harjutuse sisu, eesmärki ja hindamise parameetreid.

Harjutuste sooritamisel ei ole enam määratud võimalik katsete arv. Sõidueksamil nõutud kolm harjutust tuleb sooritada kümne minuti jooksul. Eksamineerija loeb eksami mittesooritatuks, kui eksamineeritav teeb arvestatava vea või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.

Enam ei ole kindlat vigade loetelu, mille põhjal loetakse sõidueksam mittesooritatuks. Eksamineerija teeb otsuse, kas eksamineeritav sooritas sõidueksami või mitte, lähtuvalt sellest, kas eksamineeritav järgib liiklusreegleid ning sõidab ohutult.

Kui eksamineeritav ei soorita sõidueksamit kolmandal korral, siis suunatakse ta autokooli jätkuõppele, kus peab võtma vähemalt kaks sõidutundi. Uuele sõidueksamile saab registreerida pärast jätkuõppe läbimist.

Eelmisel aastal võttis Maanteeamet vastu  34 068 teooriaeksamit ja 36 207 sõidueksamit. Teooriaeksami läbis esimesel korral 76% ja sõidueksami 56% eksamineeritavatest. Sõidueksamitest 26 370 olid B-kategooria eksamid, mille läbis 41% juhikandidaatidest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uue määrusega „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“, mis autokoolide õppeprotsessi ning eksamineerimist reguleerib, saab tutvuda siin.

Bingo loto loosimisel võideti jackpot üle 570 000 euro

Pixabay

Telesaates “Suur lotokolmapäev” loositi kolmapäeval välja Bingo loto jackpot summas 570 826,70 eurot, teatas Eesti Loto.

Kahe mänguväljaga pliks-plaks võidupilet on ostetud Jüris asuvast Grossi kauplusest. 

Viimati võideti Bingo loto jackpot 13. novembril. Siis oli võidusummaks 399 718 eurot ning võitjaks internetist pileti ostnud Raplamaa naine. 

 

2019. aastal maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 10,7 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto eelmisel aastal välja ligi 25 miljoni eurot.

Eestlaste andmesidekasutus välismaal tõusis mullu ligi 100 protsenti

Pixabay

Ligi kolm aastat tagasi jõustunud Euroopa Liidu roamingu regulatsioon võimestab eestlasi välismaal usinalt andmesidet tarbima ning 2018. aastaga võrreldes tõusis möödunud aastal andmeside tarbimine välismaal 96 protsenti.

Alates Euroopa Liidu roamingu regulatsiooni jõustumisest 2017. aastal on inimesed järjest rohkem asunud välismaal andmesidet tarbima. Mahud on tõusnud aastatega hüppeliselt ja pidurdamise märke pole märgata kuskilt, märkis Elisa. 

Aastal 2019 tarbiti varasema aastaga võrreldes 96 protsenti rohkem andmemahtu roamingus. Kui võrrelda seda esimese aastaga, mil regulatsioon jõustus, siis tarbiti eelmisel aastal kokku ligi 772 protsenti rohkem andmesidet.

„Mugavus kasutada oma numbrit ja paketti välismaal on ülioluline klientidele ning seetõttu on ülioluline ka Elisale, et klient saaks piiri ületades sujuvalt oma toimingutega veebis jätkata,“ sõnas Elisa erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu. „Praktiliselt igas uues Elisa paketis on täna sees võimalus Euroopas roamingut kasutada ning lisaks soovime klientidele pakkuda ka mujal maailmas soodsat andmesidet Elisa internetipiletitega, mis katavad tänaseks 101 erinevat riiki.“

Kokku tarbiti möödunud aastal Elisa klientide poolt välismaal 3987 terabaiti andmemahtu. Sellise andmemahuhulga eest saaks järjest vaadata 65 aastat Netflixi 4K kvaliteedis, 1080p kvaliteedis YouTube’i 151 aastat ja kuulata Spotifyd koguni 2730 aastat.

Andmetest ilmneb, et keskmine Elisa klient kasutab mitmetes riikides rohkem andmesidet, kui selle riigi klient Eestis viibides. Näiteks tarbib keskmine eestlane Hispaanias ja Itaalias kaks korda rohkem, Saksamaal kolm korda rohkem ja Inglismaal neli korda rohkem andmesidet, kui vastavate riikide kodanikud tarbivad Eestis.

Valdav osa Elisa klientidest käib välismaal paaril korral aastas. Enim külastatakse naaberriike nagu Soome, Rootsi, Läti, kuid populaarsed on ka Venemaa, Poola ja Saksamaa. Elisa statistikast selgub, et kõige rohkem kasutatakse roamingut just suvel, kui on reisimise tippaeg.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD