EESTI ELU
Avalikus teenistuses töötavate ametnike arv on aastaga vähenenud 2,5 protsenti 720 teenistuja võrra.
Avalikus sektoris töötas eelmisel aastal kokku 132 225 inimest. Neist avalikus teenistuses ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas 20,9 protsenti ehk 27 569 teenistujat, selgub avaliku teenistuse 2018. aasta aruandest.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on haldusreformi järgselt ja riigireformiga seonduvalt nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutuste fookuses osutada teenuseid paindlikumalt ja efektiivsemalt võttes kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi.
"Mida professionaalsem ja konkurentsivõimelisem on meie avalik teenistus, seda paremaid teenuseid saame osutada oma kodanikele ja ettevõtjatele ning seda üle Eesti," ütles Aab. "Nii nagu riigiteenused peavad olema kättesaadavad kõikjal Eestis, nii peab saama ka riigi heaks töötada igas maakonnas."
Pikaajaline eesmärk on riigiasutustes ja -ametites vähema arvu inimeste ja kuludega teha paremat tööd. Samas tahetakse jõuda kodanikele lähemale töökohtade maakonnakeskustesse viimise ja kaugtöötamisega.
Riigipalgaliste töökohtade väljaviimise protsessis üle neljakümne riigiasutuse, riigi sihtasutuse ja avalik-õigusliku institutsiooni. Maakondadesse loodi uusi avaliku teenistuse ametikohti näiteks piirkonnapolitseinikud ning koliti töökohti ka Tallinnast, näiteks keskkonnaametnikud, maksu- ja tolliametnikud, statistikud, IT-spetsialistid.
Avalikest teenistujatest töötas 22 005 riigi ametiasutustes ning 5564 kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku ehk 36,4 protsentiolid eriteenistujad ehk politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad ja teised.
Avalik teenistus on jätkuvalt suhteliselt noor – keskmine vanus oli 43,4 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on ülekaalus nooremaealised mehed. Kõrgharidusega inimeste osakaal on avalikus teenistuses oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõikidest hõivatutest oli kõrgharidusega inimeste osakaal 41 protsenti, samas avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 60 protsenti.
Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1729 eurot, kasvades aastaga 6,9 protsenti, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1607 eurot, kasvades aastaga 11 protsenti. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aastal 7,3 protsenti, tõustes 1310 euroni.
Rahandusministeeriumis valminud aruanne esitatakse nüüd valitsusele ja riigikogule heakskiitmiseks. Avaliku teenistuse 2018. aasta aruandega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
Sel aastal on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 teatatud juba 24 seentega seotud õnnetusest, ühel korral tuli mürgist seent söönud inimese abistamiseks kasutada esmakordselt Eestisse saabunud amatoksiini antidooti.
Terviseameti mürgistuseteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul o olnud ka kaks juhtumit, kus söödi valget ja rohelist kärbseseent ning lisaks seeni, mis ei sobi kokku alkoholiga. Eelmisel nädalal tuli ühe mürgistuse raviks kasutada Eestisse esmakordselt saabunud amatoksiini antidooti, mis on mõeldud just rohelise või valge kärbseseene mürgistuse korral. „Need seenekorjajad, kes liiguvad metsas vaid sügiseti ja muidu seeni väga ei tunne, peaks loobuma valgete seente korjamisest, kuna selle seenegrupiga on segiajamise risk kõige kõrgem,“ ütles Oder.
Tema sõnul on oluline ka meelde tuletada, et telefoniliinil nõustaja ei näe neid muru sees olevaid või helistaja poolt juba purki hoidiseks tehtud seeni. „16662 liinile helistajad peaksid suutma seene enne tuvastada. Sel moel on võimalik hinnata võimalikku mürgistust või ära söödud marja, seene, taime ohutust. Igal juhul on kehtiv ka eelmise aasta soovitus – kui inimene kohtub metsas tundmatu seenega, on mõlema osapoole jaoks turvaline see seen metsa jättagi,“ ütles Oder.
Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia gruppi kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad peale korduvat seene tarbimist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles nelja kuni 24 tunni möödudes ning nendeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.
Mürgiste seente söömisel on esmaseks ravimiks söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662. Mürgistest närvisüsteemi toimivatest seentest kasvab Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib aega võtta päevi. Mürgistuse nähtuteks on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, ent mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid.
Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Sümptomid algavad üldiselt 30 minuti kuni kahe tunni jooksul ja leevenduvad kolme-nelja tunniga. Lisaks võib peale mõnel inimesel peale seenetoidu tarvitamist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud ka lihtsalt seentes leiduva seenesuhkru ehk trehaloosi talumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud ja puravikud.
Lisaks mürgiseentele leidub Eestis ka neid söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi. Sellisteks seenteks on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või 5 päeva pärast seente söömist. Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo, kaela ja ülakeha punetus, higistamine, peavalu ning erinevad seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga, välisriigist helistades +372 7943 794.
- Erihooldust vajavate inimeste peremajad saavad Võrus katuse alla
- Politsei ja tarbijakaitsjad hoiatavad: investeerimiskelmid otsivad pidevalt uusi ohvreid
- Suitsiidiennetuspäev tõstab teadlikkust suitsiidu ennetuse osas
- Eesti Post: postkontorite sulgemisest on vara konkreetsemalt rääkida
- Eesti töötajad hindavad ausust ja huumorimeelt
- Peagi võetakse esimesed ajateenijad erioperatsioonide väejuhatusse
- Ületuleval aastal kutsutakse ajateenistusse 3500 noort
- Võrus peetakse kümme päeva vältav keskkonnateemaline koguperefestival
- Arhitektuuripreemiatele on tänavu nomineeritud 65 tööd
- Kindlustusseltsid: ligi pool pensionikogujatest tahab raha välja võtta
- Päästeamet tunnustas aumärgiga 131 inimest
- Erametsaliit: Eesti metsasus kasvab hoogsalt
- Valijad ei mäleta valimislubadusi
- Jurist: paljud inimesed, kes peavad end kinnistu ainuomanikuks, ei ole tegelikult seda mitte
- Lasterikkad Isad: perepilet peab hõlmama kõiki selle pere lapsi
- Laste seksuaalse väärkohtlemise uuringu viib läbi Eesti Uuringukeskus
- Üha rohkem ohvreid teevad vägistamise kohta teate politseisse
- Tele2 paneb tänavu tööle üle 350 uue tugijaama
- Lõppenud gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu üle 92 000 inimese
- 13–14-aastastel tüdrukutel kaob võimalus saada tasuta vähivaktsiini
- Tööandjad ja ametiühingud: 2020. aasta alampalk võiks olla 578 eurot
- Politsei palub kooliaasta alguses olla liikluses väga tähelepanelik
- Väga põneva ja sündmusterohke Lõuna-Eesti ralli võitsid Georg Gross – Raigo Mõlder
- Eurojackpotiga võideti 846 844 eurot
- Lõuna-Eesti rallit juhivad põneva avapäeva järel Oliver Solberg – Aaron Johnston
- Umbusaldusavaldus Jüri Ratase vastu kukkus läbi
- Mundrikandjad aitavad lastel turvaliselt koolipinki jõuda
- Amet kooliaasta eel: täide levikut saab piirata kiire reageerimisega
- Selgusid Aasta Õpetaja nominendid
- Online-bingo mängija sai rekordsuure võidu
- Keskmine palk kasvas teises kvartalis 7,4 protsenti 1419 euroni
- Kagu-Eestis vaktsineeriti marutaudi vastu üle 500 koera ja kassi
- Riigikogu koguneb reedel erakorralisele istungjärgule
- Viipemaksete levik ei ole kaasa toonud kaardipettuste kasvu
- Surmatõendite väljastamise kord tekitab segadust
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Võru linn suurendas eelarve mahtu 195 000 euro võrra">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Võru linnavolikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu linna 2019. aasta lisaeelarve, mille maht on 195 000 eurot, linnaeelarve maht pärast lisaeelarve vastuvõtmist on 27,05 miljonit eurot.
Eelarvesse lisanduvad Võru linnale ja Võru linna hallatavatele asutustele eraldatud toetused ja täiendavad tulud. Põhitegevuse tulude eelarve suurenes 118 00 euro võrra ning põhitegevuse kulude eelarve 116 000 euro võrra, millest toetuste eraldamise eelarve on 12 400 eurot ja tegevuskulude eelarve 103 600 eurot, teatas Võru linnavalitsus.