Eelmisel aastal tasus haigekassa üle 40 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest 133,5 miljonit eurot.

Seda on võrreldes 2018. aastaga 16 miljonit eurot rohkem. Erinevaid vähiravimeid rahastas haigekassa enam kui 53 miljoni euro eest, soodusravimeid sai ligi 23 000 inimest ja haiglaravimeid ligi 7000 patsienti.

Möödunud aastal parandas haigekassa vähiravimite kättesaadavust näiteks kopsukasvaja, luuüdi kasvaja, mao- ja söögitoru kasvaja, neerukasvaja, eesnäärme kasvaja, lümfisüsteemi kasvaja ja leukeemia raviks. "Kokku laiendasime vähiravivõimalusi nii erinevate diagnooside kui ravivõimalususte puhul 17 korral," kinnitas haigekassa ravimiekspert Kärt Veliste.

Veliste sõnul on kaasaegsed ravimid vaid üks oluline osa haigekassa rahastatavast vähiravist. "Peame vähiravis tagama ka head vähi ennetuse ja diagnoosimise võimalused, kiiritusravi, kirurgilise ja toetava ravi, aga ka järelkontrolli ning inimeste nõustamise," selgitas ta.

Kuigi vähielulemus Eesti patsientide seas tasapisi paraneb, ei kasuta inimesed piisavalt võimalusi just vähi ennetuseks või varaseks avastamiseks. "Ravikindlustatud inimesed saavad tasuta osaleda rinnavähi-, emakakaelavähi - ja jämesoolevähi sõeluuringul. Kuid riiklikud sõeluuringud täidavad oma eesmärki vaid siis, kui nendest võtab osa üle 70 protsenti sihtrühmast. Meie andmetel osalevad uuringutel vaid veidi üle poolte kutse saanud inimestest," tõdes haigekassa esmatasandi ekspert Made Bambus.

Tema sõnul on madala osaluse taga mitmeid põhjuseid, kuid kindlasti on üks nendest ka inimese enda vähene motiveeritus haiguseid ennetada. "Teine probleem on see, et sõeluuringutele kutsutakse vaid ravikindlustatud inimesi, seega jäävad osad inimesed uuringutest kõrvale," tõdes Bambus, kelle sõnul kaalub haigekassa tulevikus tasuda ka ravikindlustamata inimeste vähi sõeluuringute eest. "Vähkkasvajad ohustavad nii kindlustatud kui kindlustamata inimesi ning haiguse varajane avastamine ja raviga alustamine võimaldab saavutada paremaid ravitulemusi kui juba kaugele arenenud vähi ravi," lisas Bambus.

Jaanuari viimasel päeval lahkus Suurbritannia Euroopa Liidust ning algas üleminekuetapp, mis kestab praeguse kokkuleppe järgi kuni 2020. aasta lõpuni. Mida tähendab Suurbritannia EL-st lahkumine tarbijatele? EL tarbija nõustamiskeskus Eestis annab vastused olulisematele küsimustele.

„Tarbijakaitsealased seadused Euroopa Liidu riikides on enamasti ühtlustatud. Kas ja mil määral Suurbritannia liidust lahkudes muudab täna kehtivaid tarbija õigusi, ei ole teada. Suurim lahendamata küsimus on – kes aitab tarbijaid kohtuväliste vaidlustega pärast üleminekuetappi,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Praegu on veel vara rääkida, mis toob Suurbritannia lahkumine pärast üleminekuetappi, kuna lõplikud kokkulepped veel ei ole sõlmitud – 31. detsembriks peaks olema sõlmitud vabakaubandusleping liidu ja Suurbritannia vahel, aga kas see selleks kuupäevaks sõlmitud saab ja mida see lepe sisaldab, selgub aja jooksul. Küll aga tuleb tarbijatel arvestada üleminekuperioodiga ja hilisemate õiguste osas veel ebaselgusega.

Mis saab pretensiooni esitamise õigusest?

Suurbritannia kauplusest või e-poest ostes kehtivad Suurbritannia seadused, mis tarbija seniseid õigusi pretensiooni esitamise osas ei muuda. Tarbijatel on endiselt õigus defektiga kauba osas esitada pretensioon, nõuda remonti, kauba asendamist või raha tagastamist. Pretensiooni saab esitada ka teenustele. Tasub teada, et pretensiooni esitamise aeg uutele kestvuskaupadele on tavapärasest pikem – Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal 6 aastat, Šotimaal 5 aastat.

Kehtib 14-päevane taganemisõigus, kui toode on ostetud sidevahendi abil, nt internet, telefon, kataloog. 14 päeva arvestus algab päevast, mil tarbija kauba kätte sai.

Üleminekuperioodil kehtib Suurbritannias samasugune defekti tõendamiskohustus nagu Eestis – esimese 6 kuu jooksul on defekti tõendamiskohustus ettevõtjal, pärast seda tarbijal. Siiski tuleb märkida, et tõendamiskohuse tähtajad võivad pärast üleminekufaasi muutuda, kuna need põhinevad EL seadustel.

Kas Suurbritanniast tehtud ostu korral saab abi EL Eesti tarbija nõustamiskeskuselt?

Igas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud keskuste võrgustik, mis aitavad tarbijaid kohtuvälises vaidlustes teises liikmesriigis asuva kauplejaga. Keskused saavad tarbijaid aidata Suurbritannia kauplejaga vaidluse korral 2020. aasta ehk üleminekuperioodi lõpuni.

Kas ja mil moel on tarbijate abistamine korraldatud alates 2021. aastast, ei ole veel teada. Kui selles osas kokkulepeteni ei jõuta, saab Suurbritanniast tarbijaõiguslikus mõttes kolmas riik ehk sellest riigist pärit kauplejatega vaidluste korral EL tarbija nõustamiskeskused tarbijaid aidata ei saa.

Mis muutub reisijate õigustes?

Reisija õigused on ELi riikides kehtestatud EL määrustega. Üleminekuetapis käsitletakse Suurbritanniat EL-i riigina – see tähendab, et üleminekuperioodil, kuni 2020. aasta lõpuni, kehtivad kõik reisija õigused, nagu varemgi.

Lennureiside puhul on oluline, et lennud algaksid või lõppeksid EL-I riigis, Islandilt, Norrast või Šveitsist või tegemist oleks EL registreeritud lennufirmaga, siis kehtivad ka EL reisija õigused. Millised on Suurbritanniast väljuvate lendudega seoses lennureisija õigused alates 2021. aastast, ei ole veel teada.

Suurbritannia valitsus on andnud teada, et Euroopa rongi-, bussi- ja laevareisijate õigused säilitatakse ka pärast üleminekuperioodi ehk alates 2021. aastat – liidus kehtivad õigused on sisse viidud Suurbritannia seadustesse.

Mis saab rändlustasudest Suurbritannias?

EL on kaotanud mobiiltelefonikõnede rändlustasud ehk ELis välismaal helistamine, SMSi saatmine ja internetis surfamine on sama hinnaga, nagu kodus. Üleminekufaasis muutusi ei ole. Mis saab alates 2021. aastast, ei ole veel teada. Kui Suurbritannia tühistab kehtivad lepingud, võivad rändlustasud Suurbritannias muutuda.