Järgmised presidendivalimised võivad toimunud haldusreformi tõttu tulla teistsugused, nimelt vähenes haldusreformi järel koos omavalitsustega ka nende esindajate ehk valijameeste arv valimiskogus, mis koguneb presidenti valima, kui riigikogu sellega hakkama ei saa, kirjutab Postimees. 

Kuna riigikogu on aastate jooksul suutnud presidendi ära valida vaid üks kord, elavneb parteide seas ka arutelu selle üle, kas kogu presidendi valimise kord Eestis üldse ümber teha. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri arvates võiks esmalt piirduda valijameeste vähenemist puudutava küsimuse lahendamisega. «Nüüd on küsimus, kas seadusandja tahab jääda enne haldusreformi kehtinud proportsioonide juurde valimiskogus või ei taha,» ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Postimehele.

Viimastel presidendivalimistel 2016. aastal ehk enne haldusreformi oli valimiskogus 234 valijameest ja 101 riigikogu liiget. Vabariigi presidendi valimise seadus näeb ette kindla arvu esindajaid ühest omavalitsusest, lähtudes sellest, kui palju on seal hääleõiguslikke kodanikke. Kui seadus jääb praegusel kujul kehtima, siis on järgmistel presidendivalimistel valijamehi umbes saja ringis nagu riigikogu liikmeidki. Riigikogu töö on nüüd otsustada, kas jätta asi nii või teha omavalitsuste esindajate arvestus ümber.

Seeder ise ei kippunud aga avaldama, kui palju valijamehi Isamaa valimiskogus näha sooviks. «Olen suhelnud otse nii Keskerakonna kui ka EKRE poliitikutega. Ka oma erakonna sees on arutelu toimunud,» märkis ta ja lisas, et kokku ei ole veel keegi midagi leppinud.

Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei soovinud oma kaarte veel avada. Esimees Mart Helme ütles, et esmalt tuleb leida konsensus koalitsiooninõukogus. «Mina ei rutta sündmustest ette. Enne tuleb saavutada poliitiline konsensus,» ütles Helme.

Keskerakonnal on aga visioon juba olemas. Erakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles, et kuna Keskerakond pooldab laiemas plaanis presidendi otsevalimist, aga praegu neil selles põhimõttes peale EKRE liitlasi pole, siis peavad nad valijameeste rolli oluliseks. «Kompromissina – kuna kohalik volikogu on kodanikule lähemal kui riigikogu, siis valijameeste arvu suurendamist kohalike volikogude kaudu toetame samuti,» ütles Karilaid.

Tema sõnul võiks valijamehi olla isegi rohkem kui eelnevatel aastatel, mil valimiskogu kokku on kutsutud.

Sotsiaaldemokraadid on kindlalt seda meelt, et valijamehi peaks valimiskogus olema ikka tunduvalt rohkem kui riigikogu liikmeid. «Mida kohe saaks teha enne järgmisi presidendivalimisi valijameeste osakaalu suurendamiseks, oleks see, et igal omavalitsusel oleks minimaalselt kaks esindajat,» ütles sotside esimees Indrek Saar.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ei öelnud, kui palju valijamehi peaks valimiskogus olema, sest parteis ei ole jõutud teemat läbi arutada. Nii Kallas kui ka mitme teise partei esindajad hakkasid valijameeste osakaalu valimiskogus kommenteerides ikkagi rääkima ka sellest, et muutust vajaks kogu presidendi valimise kord Eestis.

Niisiis võibki arutelu valijameeste arvu üle sillutada teed ka põhimõttelisemateks diskussioonideks. Näiteks kas presidenti peaks valima rahvas, nagu on soovinud EKRE ja Keskerakond. Arutletud on ka selle üle, et ehk võiks presidenti valida ainult valimiskogu. Seda meelt on olnud näiteks sotsiaaldemokraadid. Ent nende põhimõtteliste muudatuste tegemiseks tuleks muuta mitte ainult presidendi valimiste seadust, vaid ka põhiseadust.

Isamaa esimees Seeder aga toonitas, et kuna presidendivalimised on juba vähem kui kahe aasta pärast, võiksid erakonnad esialgu piirduda üksnes aruteluga valimiskogu liikmete arvu üle, mitte laskuma suurte muudatuste diskussiooni. Tema sõnul peaks riigikogu selgusele jõudma juba käesoleval istungjärgul.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 408 kindlustuskelmust, mida on vähem kui kahel varasemal aastal, samas üritati kindlustuselt välja petta kokku 2,6 miljonit eurot, mis on viimase üheksa aasta suurim summa.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid tänu politsei ja kindlustusuurijate tõhusale koostööle on kelmuste avastamine paranenud.

„Eriti on vähenenud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kelmuste arv, mis oli varasemalt kõige arvukam pettuseliik. Seega kui kelmid on juhtumi lavastamisega vahele jäänud, siis nad ei ürita seda enam teha. Näiteks majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv, mis on üks näide kindlustuskelmuse lavastamisest,“ ütles Reimets.

Eelmisel aastal moodustasid üle 3000 euro suurused kelmused 30 protsenti kõikidest kindlustuspettustest. 1000 kuni 3000 euro ulatuses ebaseaduslikke nõudeid oli 30 protsenti ja kuni 1000-euroseid nõudeid oli 40 protsenti.

Kõige rohkem on sõiduki- ja liikluskindlustusega seotud kelmuseid, neile järgnevad kodu- ja reisikindlustuse juhtumid. Kõige sagedamini, üle veerandi juhtudest üritati varjata kindlustuskaitse puudumist. Pisut üle viiendiku moodustasid lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumid ning viiendiku kelmusteste puhul suurendati teadlikult kahju summat.

Seesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul proovitakse mõnikord kelmusega ära peita omaenda tegematajätmine. „Inimene on lennupiletid ostnud pool aastat tagasi, aga reisikindlustuse sõlmib alles samal päeval, kui ta on arstil käinud ja haigusest teada saanud. See on pettus, kui leping sõlmitakse pärast kahju ilmnemist,“ ütles Jõks.

Mullustest kelmusjuhtumitest 44 protsenti olid seotud liiklusõnnetusega, seitse protsenti varguste ja veeõnnetusega, viis protsenti vandalismiga ja neli protsenti tervisekahjustusega. Ebaseaduslike nõuete summast ligi kolmandiku moodustasid tulekahjud ning kolmandiku liiklusõnnetused.

Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi hinnangul on sõidukitega seotud kindlustuspettuste katsed tõepoolest ühed sagedasemad. „Esineb nii kindlustamiseelselt tekkinud sõiduki klaasikahjusid, tahtlikult tekitatud suuremaid kahjusid kui ka katseid seostada varasemaid vigastusi hilisemalt tekkinud kahjuga,“ ütles Kisand.

Tuvastatud kindlustuskelmuse tulemuseks on tavaliselt kahjunõude hüvitamisest ilmajäämine. Mullu tuvastatud kelmustest said kaks kolmandikku hüvitisest keeldumise otsuse. Kindlustuskelmusega võib kaasneda ka kriminaalmenetluse alustamine.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.