Häirekeskus võttis teisipäeval 112 päeva raames toimunud pressikonverentsil kokku möödunud aasta ning tutvustas ühe olulisima teemana möödunud aastal esmakordselt koostöös kohalike omavalitsuste ja politseiga läbi viidud sarihelistajate projekti.

2019. aastal vastas häirekeskus hädaabinumbril 112 tulnud 957 668 kõnele, mille kogukestvuseks oli üle 30 000 tunni. Neist 395 198 juhul saadeti appi politsei, pääste või kiirabi. Ilmastikul on inimeste abivajadusele märkimisväärne mõju ja nii kujunes tavapärasest jahedam suvi nii kõnede kui ka reageerimist vajavate juhtumite osas rahulikumaks. Samas oktoobris ja detsembris Eestit räsinud tormid kergitasid ööpäevas laekunud kõnede hulga kahekordseks ehk Häirekeskusele laekus üle 4000 kõne ööpäevas.

Abivajaduse jaotumine on seotud asustustihedusega. Nii tehakse pea pooled kõned ehk 46 protsenti hädaabinumbrile 112 Tallinnast ja Harjumaalt. Peamiselt vajatakse häirekeskuselt abi meditsiiniküsimustes ja nende väljakutsete hulk on 62 protsenti kõikidest väljakutsetest. 32 protsenti puudutavad politseid ja pääste valdkonna reageerimist vajavaid sündmusi on kuus protsenti.

Peadirektor Kätlin Alvela sõnul joonistub häirekeskuses vastatud kõnedest välja selgelt grupp inimesi, kelle probleemi juurestik ei peitu selgelt ühe asutuse vastutusalas.

"Eelmisel aastal pöörasime tähelepanu, kes ja millistel põhjustel aastas kõige rohkem häirekeskusesse helistab. Selgus, et üks Tallinnas elav mees valib aastas hädaabinumbri 112 üle 2000 korra. Kõigil 2000 korral tuleb häirekeskuse päästekorraldajal aru saada, kas see inimene vajab politsei, kiirabi või pääste abi. Enamasti mees siiski nende abi ei vajanud. Samas tema probleemide mõistmine on päästekorraldajatel keeruline, sest kohati on see jutt äärmiselt segane või kostub telefoni vaid sõimu," selgitas Alvela.

Möödunud aastal võtsime fookusesse kümme enim häirekeskusesse helistanud inimest ja proovisime aru saada, mis on nende kõnede põhjuseks. Selgus, et kokku tegid need kümme inimest 10 874 kõnet numbrile 112. Kokku kulus nende abivajaduse väljaselgitamiseks 114 tundi ja reaalselt vajasid nad abi üksikutel juhtudel. Alvela sõnul on nende kümne inimese puhul ühiseks nimetajaks probleemid vaimse tervise, alkoholi ja üksildusega. "Meil tuleb märgata inimesi enda ümber ja mõista nende probleeme. Meile märkimisväärsel hulgal kõnesid teinud inimestel on kahtlemata vaja abi, kuid Häirekeskus ja hädaabinumber 112 ei saa neid aidata. Samas on nende selliste probleemidega tegelemine oluline, sest sellised kõned võivad võtta võimaluse liinile pääseda neil, kes päriselt sel hetkel kiiret abi võivad vajada," sõnastas Alvela riski, mis nende kõnedega kaasneb.

Peadirektori sõnul oli see häirekeskuse ajaloos esmakordne, et asuti hädaabinumbri klientide probleeme lahendama väljaspool tavapärast kõnedele vastamise praktikat. Alvela kinnitab astutud sammude efektiivsust. "Enamike inimeste puhul suutsime partneritega tuua olukorda leevendust ja kõned vähenesid osaliselt või lõppesid täielikult. Muidugi vajavad need inimesed ka edaspidi süsteemset tööd, aga selle eelduseks on see, et me oskame neid Häirekeskuses märgata."

Kahjuks ilmnes projektis ka keerukusena see, et aidata saab vaid neid inimesi, kes abi soovivad ja sellega kaasa tulevad. "Meile enim kõnesid teinud kodutu mehe abistamisega on hädas kõik osapooled ning tema probleemide lahendamine on osutunud keerulisemaks, kuid töö selles osas jätkub."

Eraldi teemana rõhutati 112 päeva raames toimunud pressikonverentsil seda, et 2020. aastaga jõuab Eestis lõpule protsess, mille tulemusel jääb Eestis abi pakkuma üks hädaabinumber - 112. 1. märtsist suletakse lõplikult veel edasi suunatuna kasutusel olnud vana politsei lühinumber 110 ja pärast seda saab Eestis politseid, kiirabi ja päästet kutsuda appi vaid numbrilt 112. Peadirektor Alvela rõhutas, et häirekeskus teeb endast parima selleks, et üleminek oleks võimalikult sujuv, "Oleme loonud võimekuse monitoorimaks seda, kas 110 valinud inimesed pärast kuuldud automaatteavitust ikkagi 112 valivad. Peame veenduma, et keegi ei jääks abita," ütles Alvela.

Häirekeskuse 112 päevale pühendatud pressikonverentsi lõpus tunnustati lapsi, kes on silmapaistvalt hästi teinud hädaabikõnet. Kokku sai häirekeskuse tänukirja sel aastal viis last, kes märkasid ja aitasid oma lähedasi või täiesti võõraid inimesi tänaval.

Hajaasustuse programmi tänavusi taotlusi hakatakse vastu võtma 17. veebruaril - programmiga tahetakse hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seega aidata kaasa elanike püsimisele seal, kirjutab Sakala. 

Enamasti jagatakse töö eest tasumine kolmeks: ühe kolmandiku maksab riik, ühe vald ja üks osa jääb inimese enda kanda. Riigi ja valla abiga kaevude, kanalisatsiooni või teede ehitamine on väga populaarne. Näiteks möödunud aastal kandideeris Viljandi vallas pisut enam kui 150 000 eurole 125 tahtjat. Raha jagus vaid 46-le.

Jaotamisele läks 150 380 eurot ning suurim toetussumma, mis Viljandi vallas välja anti, oli 6500 eurot. Väikseim toetus oli pisut üle 100 euro ja keskmiselt jäi abiraha 3000 euro lähedale. Kõige rohkem sooviti abi saada kaevude ehitamiseks ja kõige vähem tunti huvi teede rajamise vastu.

Hajaasustuse programmi kaudu jagati esimest korda toetust 2003. aastal. Abiraha võib saada majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamiseks, elamu heitvee nõuetekohast kanaliseerimist tagava süsteemi rajamiseks, aasta ringi ligipääsetava juurdepääsutee ehitamiseks ning leibkonna vajadustele vastava autonoomse elektrisüsteemi loomiseks tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga.

Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni selles majapidamises, mille tarvis nad toetust taotlevad. Maksimaalne toetus programmist on ühe majapidamise kohta 6500 eurot, omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt kolmandiku projekti kuludest.

Programmist antud toetuseks arvatakse ka viiel eelmisel kalendriaastal programmist saadud toetuse summa. Programmist võib toetust anda tingimusel, et taotluse esitamise päevaks on omavalitsus kinnitanud sama majapidamisega seotud projekti eelmise toetuse kasutamise aruande.