Eesti 14-18 aastaste noorte seas läbi viidud küsitlusest selgus, et kuigi üldiselt on noored küllaltki teadlikud küberturvalisuse peamistest reeglitest, siis tihti ei vasta noorte käitumine nende teadmistele.

Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania Õpilaste Digitaalne IQ raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18 aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et kuigi mõnes aspektis on noorte teadmised ja käitumine ohtude osas küberruumis küllaltki eeskujulik, siis kohati on jäetud enda turvalisuse tagamisel vägagi suured augud.

„Ühelt poolt teatakse väga hästi, milline peaks olema näiteks turvaline salasõna ja 93 protsenti noortest ka reaalselt kasutab mingit moodi lukustust oma nutiseadmetel, kuid samas selgus üllatavalt, et näiteks lausa 73 protsenti on sotsiaalmeedias sõbraks lisanud endale täiesti tundmatuid isikuid,“ selgitas Õpilaste Digitaalne IQ programmi juht Egle Tamelyte.

„Võõraste isikute suvaliselt lisamine võib endaga kaasata mitmeid ohte, mida noored ei paista tajuvat,“ märkis Tamelyte. „Võõra isiku taga võib vabalt peituda mõni küberpätt, kes kalastab noore enda või hoopis mõne tema tuttava andmeid, paroole jne. Hullemal juhul võib tegemist olla täiskasvanuga, kes näitab üles ebatervet huvi alaealiste vastu.“

Uuringust selgus ka fakt, et tervelt 71 protsenti küsitletud 14-18 aastastest ei logi üldjuhul enda sotsiaalmeedia kontodelt välja peale nende kasutamist ja jäädakse lootma teistele turvameetmetele, et keegi sisse logitud platvormi kurjasti ära ei kasutaks.

Positiivse poole pealt märkis 93 protsenti noortest, et kasutab oma mobiiltelefonil lukustust ning 62 protsenti kasutab antiviiruse tarkvara lisaks arvutile ka telefonil. 90 protsendi vastanute hinnangul vastavad nende paroolid turvalise parooli tingimustele ehk need on piisavalt pikalt ning sisaldavad erinevaid tähemärke ja sümboleid.

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis.  

Internetipoest tellides võib juhtuda, et tellitud kaup ei vasta lepingule - on saadetud vale toode või tootel on puudus. Näiteks on tellitud kleidil selged kandmistunnused, teler kriimustustega või nutitelefoni komplekti kuuluv laadija on puudu. 14-päevane taganemisõigus ei ole enam tarbijaile võõras. Aga kas seda võib kasutada ka puudusega toote puhul, kuna 14-päevast taganemisõigust kasutades saab tarbija kiirelt raha tagasi?

Sidevahendi abil, sh internetist tellitud kaupadele laieneb Eestis ja kogu Euroopa Liidus 14-päevane taganemisõigus. Selline õigus on tarbijatele antud eelkõige seetõttu, et interneti vahendusel ostes ei  saa kaubaga tutvuda samas ulatuses kui tavapoes. Seetõttu ei pruugi saadetud toode vastata tarbija ootustele või ei sobi see suurusnumbri või muude omaduste tõttu. Tarbija ei pea kauplejale põhjendama oma otsust kaup tagasi saata.

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel on tarbijal kohustus kaubaga tutvumisel selle väärtust mitte vähendada. See tähendab eelkõige seda, et kaubaga tohib tutvuda ning selle sobivuses veenduda samal viisil, nagu  ta tavapoes seda teeks. Näiteks ülikonna proovimisel ei eemaldata hinnasilte või nutitelefoni ei sisestata tarbija SIM-kaarti ega muudeta telefonisätteid. Tagasi saadetud kaup peab olema sobilik uuesti müümiseks, seega uus ja kasutamata.

Oluline on teada, et defektse või puudusega toote puhul ei ole mõistlik kasutada 14-päevast taganemisõigust, vaid pretensiooni esitamise õigust.

Miks ei ole õige defektset toodet 14-päevase taganemisõiguse raames tagastada?

Kui tarbija saadab toote tagasi sel oleva defekti tõttu, kuid ei esita seda pretensioonina, vaid kasutab tavalist 14-päevast taganemisõigust, võib kaupleja taganemisavalduse rahuldamata jätta või tagastada väiksema summa kui toote eest makstud, sest toode on kahjustatud ning tarbijal on võimatu tõendada, et tema seda ei teinud. Näiteks kirjeldas üks tarbija oma kogemust, et Leedu e-poest saadetud seelikul oli kangas auk, seetõttu saatis tarbija selle 14-päeva jooksul tagasi, kuid ei viidanud avastatud defektile. Kaupleja keeldus tarbijale raha tagastamast, sest leidis, et tarbija valduses olnud ajal on seelikut kantud ning seda kahjustatud. Tarbija põhjendused, et seelik oli kahjustatud juba paki avamisel, ei olnud enam asjakohased. Seega tuleb puudusega kauba korral esitada müüjale pretensioon, märkides tagastamise põhjusena ära ilmnenud puuduse, mis esines kaubal juba selle kättesaamisel.

Kes tasub tagasisaatmise kulud?

14-päevase taganemisõiguse korral kannab tagastamisega seotud kulud reeglina tarbija, kuivõrd see on tavapäraselt müügitingimustega selliselt määratud. Puudusega kauba korral peab asja parandamine, asendamine või raha tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Seda muidugi juhul, kui tarbija ei ole ise puuduse tekkimises süüdi.

2-aastane pretensiooni esitamise õigus

Kui ostetud ese vastab tellitule ja on kvaliteetne, võib siiski juhtuda, et puudus avaldub alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ese läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikult, nt e-posti teel, kaebus, milles kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganemist ehk makstud raha tagastamist. Seejuures on hea teada, et kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine ehk hüvitiseks pakutud kinkekaarti ei pea tarbija raha asemel vastu võtma.

Vastavalt seadusele peab kaupleja nii 14-päevast taganemisõigust kui ka pretensiooni esitamise õigust puudutava teabe esitama oma kodulehel ka kirjalikult.