EESTI ELU

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatuse, millega väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 riigikogu liiget.

Seadusega suureneb ka haigekassa vastutus, kes edaspidi kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast.

Uus haiguslehtedega seonduv regulatsioon rakendub ainult 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021. aastal väljastatud haiguslehtedele. Muudatuste tulemusel tekib järgmisel aastal haigekassale 5 miljonit lisakulu, millest 2,5 miljonit kaetakse haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotleb haigekassa valitsuse reservist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega tehtud muudatuste eesmärk on vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 haiguse levikut.

Lisaks soodustab seadus ohutu töökeskkonna loomist ja lihtsustab tööandjatel töökeskkonnanõuete täitmist. Samuti muudab see tööinspektsiooni andmekogule esitatavaid nõudeid, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitustähtaegu.

Seaduse kohaselt tuleb töökeskkonna riskianalüüs koostada tööelu infosüsteemis või edastada see tööinspektsioonile. Seadusega suurendatakse ka tööandja vastutust töötingimuste rikkumise eest.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo poolt autoremonditöökodades läbi viidud reid tõi välja mitmeid pisirikkumisi, kuid üldiselt võib keskkonnanõuete täitmisega rahule jääda.

Esmaspäeval toimunud reid hõlmas kokku 12 Võru maakonna autode remondi ja rasketehnika hooldusega tegeleva ettevõtte kontrollimist, teatas inspektsiooni pressiesindaja kolmapäeval. Kui möödunud aastal keskenduti eelkõige Võru linnas tegutsevatele ettevõtetele, siis tänavu kontrolliti ka linna piirist väljapoole jäävaid remonditöökodasid.

„Panime kontrollitavate nimekirja kokku vastavalt eelanalüüsile, milles võtsime muuhulgas arvesse asjaolu, kas ettevõte annab regulaarselt üle vanaõli või mitte. Vanaõli on ohtlik jääde, mis tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Kütmiseks ei tohi vanaõli kasutada, ehkki selle keelu vastu kiputakse pahatihti eksima,“ sõnas keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja Ardi Lepp. 

Vanaõli käitlemisel seekord rikkumisi ei avastatud. Peamised rikkumised olid seotud jäätmete liigiti kogumise, märgistamise ja üleandmisega. Samuti tuvastati väiksemaid rikkumisi kliimaseadmetele esitatavate nõuete täitmisel ning müügil olevate naastrehvide tähistamisel.

„Üldjoontes jäime reidi tulemustega rahule. Lisaks autoremondiga tegelevate isikute keskkonnateadlikkuse tõusule võib positiivse poole pealt välja tuua selle, et vaatamata koroonapandeemiale suhtusid kontrollitavad inspektorite külaskäiku heasoovlikult ning koostööaltilt,“ lisas Lepp.

Puuduste likvideerimiseks määrasid inspektorid järelkontrolli aja.