EESTI ELU

Uuring: Eesti inimeste toetus tuumajaama ehitamisele on tõusnud

Kantar Emori oktoobris läbiviidud uuringu kohaselt on väikese moodulreaktori ehitamise pooldajaid Eestis rohkem kui vastaseid, tuumajaama ehitamise toetus tõusis aprilli 51,2 protsendilt oktoobris 55 protsendini.

Uue põlvkonna väikse tuumajaama ehitamist Eesti varustuskindluse tagamiseks on valmis toetama 55 protsenti vastajatest, vastu on 31 protsenti vastajatest ja erapooletud 14 protsenti vastajatest, teatas uuringu tellija Fermi Energia.

"Eestis on teadmised ja arutlus kaasaegse tuumaenergia võimaluse osas alles algusjärgus, kuid on julgustav, et sellisel keerulisel teemal on toetav hoiak selgelt suurem kui negatiivne. Loodan, et see annab poliitikutele natuke kindlust, et sarnaselt Soomele ja Rootsile ei ole tuumaenergia kasutuselevõtu kaalumine Eestis poliitiline enesetapp, vaid koos teiste kliimaneutraalsuse eesmärgist tulenevate küsimustega oluline teema, mis vajab süsteemset teadmiste arendamist ja koostööd spetsialistidega," ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.

Väikse moodulreaktori ehitamise eelistena toovad inimesed enim välja varustuskindluse tagamist iga ilmaga, soodsamaid elektri hindu ja süsinikheitme vähenemist. Kõige suuremate probleemidena toodi välja tuumajäätmete hoiustamist ja avariiriski.

Andmetest selgus, et mehed on tuumajaama kasutuselevõtu suhtes oluliselt pooldavamad kui naised. Kõige rohkem on tuumajaama mitte-pooldajaid Ida-Virumaal, pooldajaid aga Lõuna-Eesti maakondades.

Kui inimestelt küsiti, milliste elektritootmise viiside arendamist pooldatakse, kui põlevkivi tootmine tulevikus väheneb, siis eelistatakse enim päikese- ja tuuleenergiat ning seejärel uue põlvkonna tuumaenergiat. Juba märkimisväärselt vähem toetatakse maagaasist ja hakkepuidust elektri tootmist ning põlevkivielektri tootmist õlitootmise kõrvalt.

Kantar Emor küsitles oktoobris veebiintervjuude näol 1324 Eesti inimest vanuses 15-84. aastat. Uuringu tellis Fermi Energia. 

Fermi Energia on asutanud Eesti tuumaenergia ja füüsika doktorikraadiga spetsialistid Mati Jeltsov, Kaspar Kööp, Henri Ormus ja Mait Müntel ning energiamajanduse spetsialistid Sandor Liive ja Kalev Kallemets. Praeguseks on ettevõttesse kaasatud jaanuaris 2020. aastal avaldatava teostatavusanalüüsi teostamiseks 280 000 eurot.

Elektrilevi prioriteet on voolu tagasi saamine lasteasutustele

Foto: Aigar Nagel

Alates pühapäevast tormist tingitud elektrikatkestusi likvideerinud Elektrilevi prioriteet on teisipäeva jooksul tööle saada liinid, mis varustavad elektriga elutähtsaid teenuseid, koole ja lasteaedu. 

„Eesmärk on see, et kõik lapsed saaksid kindlasti homme koolidesse ja lasteaedadesse ning et lapsevanemad saaksid täna sellega arvestada,“ ütles Elektrilevi juhtimiskeskuse juht Jüri Klaassen teisipäeva hommikul. „Kohtades, kus läheme täna rikkeid likvideerima, saadame klientidele ka SMS-sõnumi. Nii saavad kliendid arvestada, et suure tõenäosusega saame seal rikke täna ka kõrvaldatud“. 

Elektrilevi on alates pühapäeva õhtust tegelenud rikete kõrvaldamisega ning on teisipäeva hommikuks ühenduse taastanud 52 000 tarbimiskohale. 

Kõige rohkem elektrita majapidamisi on veel Põlvamaal, kokku 4870, järgnevad Võrumaa 2930, Viljandimaa 2740, Valgamaa 1040 ja Tartumaal 960 majapidamisega. Suuremale osale kodudest on võimalik ühendus taastada kuni kahe ööpäeva jooksul, kuid päris viimaste rikete lahendamine võib kesta kuni nädala lõpuni. 

„Tänase päeva eesmärk on saada klientidele ja kohalikele omavalitsustele võimalikult objektiivne info erinevate rikete likvideerimise prognoosaja kohta,“ ütles Elektrilevi juhtimiskeskuse juht Jüri Klaassen. 

„Saatsime eile õhtul riketest puudutatud kohalikele omavalitsustele info meie prioriteetide nimekirjas olevate objektide kohta, mille likvideerimisega hakkasime pihta eile ja jätkame täna. Prioriteetsete objektide hulka kuuluvad erinevad ühiskondlikult tähtsad objektid nagu lasteaiad ja koolid ning ka pumplad, veepuhastid jm. Ootame kohalikelt omavalitsustelt meie info valideerimist ja täiendavat infot objektide kohta, mis peaksid saama esmajärjekorras elektrivarustuse taastatud,“ lisas Klaassen. 

Elektrilevi mõistab, et elektriühenduse puudumine halvab täielikult normaalse elurütmi ja teeb kõik võimaliku, et vool esimesel võimalusel taastada.

Vooluta on veel üle 14 600 tarbija

FOTOD: Aigar Nagel

Pühapäevasest tormist alguse saanud voolukatkestustest on suurem osa küll likvideeritud, kuid siiski on teisipäeva varahommikuse seisuga veel üle 14 600 tarbija, kes alles ootavad elektriühenduse taastamist.

Elektrilevi ülevaatest selgub, et kella 6.21 ajal oli Eesti eri paigus 138 rikkelist katkestust, mille tõttu polnud voolu 14 663 tarbijal. Enim vooluta tarbijaid on Põlvamaal, kokku 5133, järgnevad Võrumaa 3032, Viljandimaa 2741, Valgamaa 1569 ja Tartumaa 1180 vooluta tarbijaga. Mujal maakondades on vooluta tarbijate arv oluliselt väiksem.

Voolukatkestuse põhjustas pühapäeval möllanud torm, mis jättis tipphetkel pühapäeva õhtul vooluta üle 60 000 tarbija.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD