Terviseameti andmetel levib Eestis lisaks M.V Wooli tehases leitud listeeriabakteritüvele ST1247 ka teine, veelgi rohkem haigusjuhtumeid ja surmasid põhjustanud bakteritüvi ST87, teatas neljapäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Kuna bakteritüvele pole leitud toidu-vastet, ei tea terviseamet, mille kaudu ST87 inimestes seas levib.

"Kindlasti seda listeeriat esineb Eestis ka mujal kui nüüd ainult ühes tehases või ühes tootes. Ma usun, et see tehas on nüüd puhas, aga see ei tähenda, et listeeria Eestist ära kaob. See sekventsi tüüp 87, ei ole selline, mida enne ei ole kuskilt leitud. Hispaanias, Saksamaal oli ka puhanguid selle sekventsi tüübiga kirjeldatud, et võimalik on, et ta on lihtsalt keskkonnas sage ja teda esineb mitmetes toiduainetes, mitte tingimata ühes kohas," rääkis Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Lutsar lisas, et toiduvaste leidmine ei ole lihtne. Kuigi uue bakteritüve leidmine kinnitab, et listeeria ei pärine ainult M.V Wooli tehasest, siis ei saa pisendada fakti, et Wooli tehasest leitud bakteritüvi on ikkagi jätkuvalt inimesele ohtlik.

Riskirühma kuuluvad inimesed, näiteks rasedad, imikud ja eakad ei tohiks tarbida kuumutamata liha- ja kalatooteid. Kõige kindlam viis vältida listerioosi on neid tooteid enne söömist kuumutada.

Loomasõbrad said hakkama Eesti ajaloo suurima ametlikult allkirjastatud petitsiooniga: loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kogus üle 5000 digiallkirja karusloomafarmide keelustamiseks Eestis.

“Oleme ütlemata tänulikud neile tuhandetele inimestele, kes loomade kaitseks üles astusid – üks asi on anda allkiri läbi e-maili, hoopis teine aga võtta see aeg digiallkirjastamiseks, et anda petitsioonile ametlik käik,” sõnas Nähtamatute Loomade karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Merit Valge.

Järgmise sammuna annavad Nähtamatud Loomad digiallkirjad üle riigikogule, kes on kohustatud teema kuue kuu jooksul arutusele võtma. Farmide keelustamise eelnõu on varasemalt olnud Riigikogus menetluses kahel korral, kuid mõlemal korral on see maha hääletatud.

“Karusloomafarmidest on saanud meie edumeelse Eesti häbiplekk – rahvas teab seda juba ammu, nüüd on aeg, et poliitikud meie soovi kuulda võtaks. Anname endast parima, et Eesti esimese Balti riigina selle loomasõbraliku otsuse teeks,” kommenteeris Valge.

Enamik metsloomi ei sobi puuris pidamiseks, kuna farmid ei suuda täita nende liigiomaseid vajadusi nagu mängimine, pesitsemine ja jahipidamine. Paljud neist lähevad väikeste metallvõrede vahel hulluks või muutuvad agressiivseks, mille korral ei suuda rünnatavad loomad end kaitsta. Kannibalismi, vigastusi, ravimata haavu ja vaimuhaigusi on tuvastatud karusloomafarmides üle maailma.

Praeguseks on karusloomafarmid keelustatud juba 14. Euroopa riigis, viimati teatas avalikust survest tulenevalt keelustamise otsusest Slovakkia valitsus.