Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul oleks digimaksu kehtestamine vajalik esimesel võimaluseks ehk 2021. aastaks.

"Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanek digimaksu kehtestamiseks Eestis taotleb turuosaliste võrdset kohtlemist, sest praegu maksavad meie kohalikud meediaettevõtted suurte internetihiidudega võrreldes 4,5 korda rohkem makse. See situatsioon on ebaõiglane mitte üksnes Eesti meediaettevõtete jaoks, vaid ka Eesti riigi jaoks, kes kaotab igal aastal miljoneid eurosid maksuraha," ütles meedialiidu tegevjuht Mart Raudsaar pressiteate vahendusel.

"Nii meediaettevõtete kui Eesti riigi jaoks oleks vajalik võrdse kohtlemise kehtestamine esimesel võimalusel ehk siis 2021. aastaks, mitte aga kolme aasta jooksul või veelgi kaugemas tulevikus," lisas ta.

Kuigi avalikkuses on kõlanud väiteid, nagu töötaks OECD välja ülemaailmset digimaksustamise regulatsiooni, mis võiks jõustuda kolme aasta pärast, pole meedialiidu hinnangul tegelikkuses garantiid, et rahvusvaheliste majandussuhete pingestunud olukorras selles küsimuses nimetatud ajaks konsensusele jõutakse.

"Samuti pole garantiid, et OECD ettepanekute nurjumise korral jõuaks Euroopa Liit kiiresti oma digimaksustamise regulatsiooni jõustamiseni, nagu ta on seda lubanud. Sellises olukorras on seitse Euroopa Liidu riiki kehtestanud või kehtestamas siseriiklikku eraldiseisvate digimaksu, mis aga kõik tuginevad Euroopa Komisjoni väljatöötatud lahendustele. Maks on juba jõustatud Prantsusmaal, kus president Macron on võtnud võitluse internetihiidudega südameasjaks ning soovib kaitsta oma turgu ja tootjaid. Digimaks on menetluses Suurbritannias, Austrias, Itaalias ja Tšehhis. Vastav eelnõu on koostamisel Sloveenias," märkis Raudsaar.

Niisuguses olukorras pole tema sõnul mõtet venitada ja oodata digimaksu kehtestamisega ka Eestis. "Me ei ole ainsad Euroopa Liidus ning me ei teeks seda enda väljatöötatud mudeli järgi, vaid saaksime tugineda Euroopa Liidus juba väljatöötatud raamistikule, mida pole vastu võetud Iirimaa ja Skandinaavia riikide vastuseisu tõttu – tuletame meelde, et mitmed digihiiud on Euroopa Liidus registreerinud oma tegevuse Iirimaal, Skandinaavia riigid aga seisvad näiteks Spotify huvide eest," möönis Raudsaar.

"Enne meid on seda juba teinud või tegemas mitmed Euroopa Liidu juhtivad riigid, mistõttu Eesti Meediaettevõtete Liit on esitanud vastava digimaksustamise ettepaneku meie rahandusministeeriumile ning teeb ettepaneku see kehtestada maksumääraga vahemikus 3-5 protsenti enne 2021. aasta riigieelarve vastuvõtmist," ütles Raudsaar.

Esmaspäeval jõuab riigikogu ette valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu (EL) vastav direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli senisest karmimad reeglid.

Euroopa Komisjon leiab, et osa tulirelvadele kehtestatud nõudeid on vaja muuta ja täpsustada arvestades viimastel aastatel EL-is toimunud terrorirünnakuid. Samuti on vaja võtta kasutusele meetmeid, et tulirelvi ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel.

Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks tuleb relvaseadust muuta. Olulisemad muudatused puudutavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede seaduse kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.

Relvaseadusesse lisandub relvade liigitus klassidesse tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassi, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid seaduse põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahindusega tegelemise eesmärgil. Näiteks, kui seni sai Euroopa tulirelvapassiga jahipidamiseks ELis relvadega reisida iga kord selleks luba küsimata, siis edaspidi saab sel eesmärgil tulirelvapassi alusel lihtsustatult EL-is liikuda vaid C-klassi relvaga, B-klassi relvaga liikumiseks on vaja igakordselt taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks Politsei- ja Piirivalveametist ühekordne luba. Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-is reisimise nõuded. Edaspidi on ka nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks tunnistatud relvaga teise EL-i liikmesriiki nii ajutisel kui ka alalisel reisimisel kohustuslik taotleda ametiasutustelt nõusolek.

Eelnõuga lisatakse relvaseadusesse regulatsioon padrunisalvede kohta, mis seni üldse puudus. Kehtestatakse kõrgendatud nõuded suure salvemahutavusega poolautomaatsete tulirelvade omamisele ja valdamisele. Sellisteks tulirelvadeks on püstol, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, ja püss, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine enese- ja vara kaitse eesmärgil keelatakse.

Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on suure mahutavusega padrunisalvega relvaga või niiöelda tavapärase mahutavusega padrunisalvega relvaga ning olenevalt sellest kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

Ka relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise relvaseadusega on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud.