EESTI ELU

President vabastas joobespäi roolist tabatud kohtuniku ametist

Võru kohtumaja juht Heiki Kolk tabati pühapäeval mootorsõiduki juhtimiselt kriminaalses joobes ning praeguseks on ta esitanud kohtunikuametist lahkumise avalduse. Foto: AIGAR NAGEL

President Kersti Kaljulaid vabastas riigikohtu esimehe etepanekul Heiki Kolgi Tartu maakohtu kohtuniku ametist tema enda soovil, selgub riigipea koduleheküljelt.

Riigikohtu üldkogu otsustas teisipäeval edastada Tartu maakohtu kohtuniku Heiki Kolgi tagasiastumisavalduse president Kersti Kaljulaidile.

„Tutvustasin üldkogule lahkumispalve tagamaid,“ sõnas riigikohtu esimees Villu Kõve teisipäeval riigikohtu pressiesindaja vahendusel. Kõve märkis, et otsuse teeb president, kellel on Eestis kehtiva seaduse alusel ainuõigus esimese ja teise astme kohtunikke nende avalduse alusel ametist vabastada.

Politsei peatas Heiki Kolgi möödunud pühapäeval liiklusjärelevalve käigus. Kolgil tuvastati alkoholijoove 0,97 mg/l. Tegemist on joobega, mille eest on võimalik võtta kriminaalvastutusele. 

Välkõppekogunemisele kutsutakse üle 800 reservväelase

FOTO: Aigar Nagel

Valitsus kuulutas välja välkõppekogunemise Okas, kuhu kutsutakse üle 800 reservväelase.

Valitsus otsustas teisipäevasel telefoniistungil kutsuda 823 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2019, mis kestab teisipäevast nädala lõpuni, edastas valitsuse pressiesindaja. Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga, sest vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 61. tagalapataljoni koosseisu arvatud reservväelased.

Reservväelased, kelle üksus lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta, mis on märgitud kutses. Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist.

Õppuse eesmärk on valmiduskontroll, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Eesti Meediaettevõtete Liidu avalik pöördumine kojukande osas

 Võrumaa Teataja

Eesti Meediaettevõtete Liit pöördub Eesti Vabariigi valitsuse, Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Posti poole palvega kutsuda kokku osapooli hõlmav arutelu, leidmaks pikaajaline lahendus kojukandeteenuse probleemidele. Me ei saa eeldada päevapealt Eesti täiemahulist digitaliseerimist, seega on postiteenuse järele vajadus ka kaugemas tulevikus.

Kõik osapooled omavad mõnda lahenduse elementi, mis koostoimes võiksid pakkuda kindlust, et maakojukanne võiks jätkuda veel vähemalt lähema kümnekonna aasta jooskul. Eesti Meediaettevõtete Liidu poolt osaleksid arutelus omanike, kirjastajate, trükikodade ja ka Express Posti esindajad.

Eesti Meediaettevõtete Liidu poolt on laual kolm konkreetset ettepanekut, võimalik, et neid lisandub veelgi.

(1) Express Posti ja Eesti Posti koostöös luua nn. Linnade Kandeteenuse OÜ, mille tulemusena tekiks Eesti suuremates linnades senise kahe asemel üks kandeteenust osutav ettevõte, mille omanikeks oleksid Express Post ja Eesti Post. Pole välistatud, et üks kandeteenust osutav ettevõte võiks olla linnades kasumlik. Praegu peab Eesti Post seadusest tulenevalt osutama kandeteenust ka linnades, kus käib majapidamistes seetõttu kaks postiljoni. Sellise ulatusega ühise lahenduse väljatöötamiseks Eestis on vajalik ka poliitiline tahe.

(2) Senist kojukande tööprotsessi tuleks ahela kõigis osades analüüsida, mis eeldab andmete laualepanemist ja jagamist. Kõigi osapoolte kaasalöömisel oleks võimalik jõuda erinevate töölõikude automatiseerimisettepanekuteni ning selguks vajalik investeering, kus oleks võimalik paluda ka riigi abi.

Näiteks võimaldaks ühine analüüs leida lahendusi, kas mõni töölõik või tegevus on kokkuvõttes soodsam lahendada trükikodade, Eesti Posti või väljaannete endi poolt, või kas oleks efektiivsem kanda osades piirkondades kõik saadetised koos perioodikaga varahommikul.

Ühekordne optimeerimise investeering on odavam kui iga-aastase dotatsiooni võimalik tõstmine, samuti võimaldaks tööprotsessi parandamine parandada kande kvaliteeti ja loobuda iga-aastasest vajadusest tõsta kojukande hindu, millel on perioodika levikule kahjulik mõju.

(3) Analüüsime, kui palju peaks meil olema tulevikus kandepäevi ning millised oleksid vajalikud garantiid kande kvaliteedi tagamiseks, et tarbija saaks ajalehti ja ajakirju mõistlikul kellaajal (pigem hommikul, kui õhtul).

Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et maakojukande sälitamiseks tulevikus on võimalused olemas, kuid siin on möödapääsmatu riigipoolne eestvedamine ning pikaajaline strateegiline vaade. Sellega seonduvalt palume ka 11,1-protsendise maakojukande hinnatõusu edasilükkamist.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD