EESTI ELU

MTA saadab tänavu maamaksuteate 324 000 inimesele

 Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas esmapäevast maamaksuteadete väljastamist; kokku saadetakse e-kirja, telefoni lühisõnumi või postiga välja üle 389 000 teate 324 000 inimesele summas 59,7 miljonit eurot.

Maamaksuteated jõuavad inimesteni hiljemalt 15. veebruariks ja teadet saab igaüks vaadata e-maksuameti keskkonnas. Kui inimene saab tuludeklaratsiooni esitades oma enammakstud tulumaksu tagasi, on võimalik selle arvelt hõlpsalt katta ka maamaksukohustus, teatas maksu- ja tolliamet.

Uuendusena on nüüdsest võimalik tellida oma maamaksunõuete tasumiseks e-arve. "E-arvete kasutuselevõtt annab klientidele võimaluse oma maamaksukohustus täita mugavalt, kontaktivabalt ja tähtaegselt," selgitas MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi pressiteates. 

E-arve saab tellida internetipangast, arved.ee veebilehelt ja e-maksuameti "Arvestuse" menüüpunkti "E-arve tellimine" kaudu. Tellimuse tegemisel tuleb kasutada e-maksuameti ettemaksukonto viitenumbrit, mille leiab maamaksuteatelt või MTA veebilehelt personaalse viitenumbri otsingu kaudu. Tellimus jääb kehtima ka järgnevatele maamaksu nõuetele, mille tasumise tähtpäevad on igal aastal 31. märtsil ja 1. oktoobril.

Lisaks juhtis Liivamägi tähelepanu sellele, et kui märkate maamaksuteatel olevates maa kohta käivates alusandmetes ebatäpsusi, tuleb ühendust võtta kas maa-ameti või kohaliku omavalitsusega. Kohaliku omavalituse kontaktisiku andmed on kirjas igal maamaksuteatel.

Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb tasuda ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, peab tasuma 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust on võimalik tasuda kuni 1. oktoobrini.

Maamaksu e-teenuse uuendamine rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas Vabaduse väljakul

Võidupõha paraad 2016 Võrus FOTO: Võrumaa Teataja

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.00.

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Paraadist võtab osa üle 800 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 42 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 8 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe akadeemia, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond, Naiskodukaitse, NATO küberkaitsekoostöö keskus ning NATO staabielemendi Eesti kontingent. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid ja vanglateenistuse esindajad.

Liitlastest on paraadil esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Lisaks osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus.

Huvitavamast tehnikast näeb paraadil plaanide kohaselt Ühendkuningriigi tanki Challenger, liikursuurtükki AS90, luure- ja lahingmasinat CVRT, jalaväe lahingmasinat Warrior ning Taani jalaväe lahingumasinaid Piranha ja CV90. Lahingumasinatega CV90 osaleb paraadil ka Scoutspataljon. Ameerika Ühendriigid osalevad paraadil lahingumasinaga Bradley.

Sobiva ilma korral teevad paraadist ülelennu erinevad Eesti ja liitlaste õhuvahendid. Õhuvahendite ülelennu tõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses rangelt keelatud.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus Vabaduse väljakul tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Näha saab Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööre Sisu XA-188 ja XA-180, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tanki Challenger, jalaväe lahingumasinat Warrior ja liikursuurtükki AS90, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteemi Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.

Kõige värskemat paraadiga seonduvat infot on võimalik jälgida Naiskodukaitse mobiilirakendusest „Ole Valmis!“. Mobiilirakendusest leiab paraadi info, ajakava ja osalevad üksused ning pärast selle ettekandmist saab rakenduses lugeda ka kaitseväe juhataja paraadil peetud kõne. Paraadiinfo jõuab mobiilirakendusse mõni päev enne sündmust.

Maa-apteekrid: apteegireformi tagasipööramine kaotaks maapiirkondade apteegid

Pixabay

Üle poolesaja maapiirkondade apteekri pöördus EKRE Riigikogu fraktsiooni poole palvega jätkata apteegireformi senisel kujul, sest proviisoromandi nõude tühistamine paneks aluse maapiirkondades apteekide sulgemisele.

„Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ikka seisnud maapiirkondade elujõu eest, kuid Riigikogu menetlusse antud apteegireformi tühistav seaduseelnõu võib tuua kaasa hoopis maapiirkondades tegutsevate proviisorapteekide sulgemise,“ seisab maa-apteekrite poolt Riigikogu EKRE fraktsioonile saadetud pöördumises. „Menetlusse esitatud seaduseelnõu annab eelise eelkõige ravimite hulgimüüjate ja nendele kuuluvate ketiapteekidele, sest reformi tühistamise tulemusena koonduksid enamik apteekidest 2-3 suuromaniku kätte. Konkurents kasvaks sel juhul eelkõige suuremates linnades, kus hakataks avama uusi apteeke ja tööjõu saamiseks ostetakse praegu maapiirkondades töötavad proviisorid lihtsalt üle.“

Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaise ja Põltsamaa Uue Apteegi juhataja Ülle Rebase sõnul on just viis aastat tagasi Riigikogu poolt vastu võetud nn apteegireform taganud ravimite kättesaadavuse maapiirkondades. „2006. aastal kehtestati Eestis apteekide asutamispiirangud just sel eesmärgil, et apteegiteenus ei koonduks vaid suurematesse asulatesse. Enne apteekide asutamispiiranguid suleti maapiirkondades tööjõupuuduse tõttu järjest apteeke. Iga uus apteek suurlinnas tõi kaasa apteegi sulgemise maapiirkonnas,“ rääkis Rebane. „Viimased viis aastat on just apteegireform hoidnud maapiirkondades apteegid avatuna ja tänaseks on Eestis juba üle 200 proviisoriosalusega apteegi. Apteegireformi tühistamine paneks maapiirkondade apteekide tuleviku taas suure kahtluse alla.“

Samuti rõhutatakse maa-apteekrite pöördumises, et apteeke ei tohiks käsitleda kaubandusettevõtetena vaid tervishoiuasutustena. „Apteekri ülesanne on aidata lahendada patsientide tervisemuresid, mitte keskenduda võimalikult suurele müüginumbrile ja turuosa haaramisele. Seda enam, et paljudes maapiirkondades ongi just apteek veel ainus tegutsev tervishoiuasutus,“ märgitakse 53 apteekri pöördumises, kes peavad üle Eesti 68 maa-apteeki.

1. aprillil lõppeva reformiga läheb Eesti üle proviisorapteekide süsteemile, kus apteeke võivad pidada vaid proviisorid ja ravimite jae- ning hulgimüük on lahutatud.

2015. aastal Riigikogus vastu võetud apteegireformiga lahutatakse Eestis alates 1. aprillist 2020 ravimite jae- ja hulgimüük ning kehtestatakse omandipiirang, mille järgi võib enamusosalus apteegis kuuluda vaid proviisorile.

Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.

Eestis tegutseb apteegireformi tulemusena üle 200 täielikult või osaliselt proviisoritele kuuluvat apteeki. Enamikku maapiirkondade apteekidest peavad proviisorid, viimastel aastatel on pidevalt kasvanud ka proviisorapteekide osakaal linnades.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD