Rasket neeruhaigust põdev ja neli nädalat tagasi endale uue neeru saanud 17-aastane Katerina vajab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kinnitusel heade inimeste abi, sest kui Katerinal praegu ravi jätkata ei õnnestu, on suur oht, et haigeks jääb ka uus neer või tõukab organism siiriku ära.

Lastefondi heade annetajate toel sai Katerina võimaluse kallihinnaliseks raviks eculizumabi ehk Solirisega, mida Eesti Haigekassa neeruhaiguse puhul ei rahasta. Üks ravimidoos, mida Katerina vajab, maksab koos riigile makstava käibemaksuga 13 100 eurot. Praegu vajab noor neiu seda ravi iga kahe nädala tagant.

Annetajate toetus on aidanud ravimit osta enam kui 200 000 euro eest. 10 000 euroga toetas Katerina ravi ka Tartu linnavalitsus ja see on suurim omavalitsuse makstud toetus Lastefondi ajaloos. Tänu sellele ravimile paranes Katerina seisund sedavõrd, et laps pääses neerusiirdamise ootelehele. Viis kuud ootamist ja septembri keskel siirdasid Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid Katerinale uue neeru. Esimesed nädalad pärast siirdamist on näidanud, et neer töötab ning Katerina seisund on oluliselt paranenud.

Kolm aastat tagasi diagnoositi Katerinal lõppstaadiumis neerupuudulikkus. Raske ja väga eriliselt kulgenud neeruhaiguse tagajärjel said kahjustada ka mitmed teised organid. Katerina vererõhk püsis mitmele ravimile vaatamata siiski ülikõrge, tekkisid liigeskahjustused ja palju muid terviseprobleeme ning Katerina jäi ratastooli. Ta vajas neli korda päevas dialüüsi ja suurema osa ajast veetis tüdruk haiglas. Vaid sel suvel, kui tema verenäitajad kallihinnalise ravimi eculizumabi ehk Solirise toel kontrolli alla saadi, pääses tüdruk koju uut neeru ootama. Kuni 19. septembri öötundideni, kui Katerina pere sai kauaoodatud kõne siirdamiskeskuselt ja tüdrukul paluti mõne tunni pärast haiglas olla.

Korduvalt oma Saksa kolleegidega nõu pidanud Eesti arstidest koosnev konsiilium on praegu kindlalt seda meelt, et ravi Solirisega tuleb jätkata veel kuni pool aastat. Lastefond loodab siiralt, et järgmise aasta alguses võtab heade annetajate õlul olnud kohustuse selle ravimi rahastamise osas üle Eesti Haigekassa. Uue aastani on aga veel pea kolm kuud minna ja Katerinale koostatud raviplaani arvestades kulub selleks 78 600 eurot.

Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nefroloogia osakonna vanemarst-õppejõud Mai Rosenberg kinnitas nädal tagasi kogunenud arstide konsiiliumi otsust. „Katerina ravimeeskond on seda meelt, et ta vajab ravi jätkamiseks ravimit Soliris.“

Lastefondi strateegiajuht Siiri Ottender-Paasma avaldas lootust, et nüüdseks on vapper Katerina oma võitlusega, Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid oma oskuste ja kogemustega ning Lastefondi head annetajad oma suure südamega piisavalt tõestanud, et see ravim on hädavajalik ja aitab. „Pall on nüüd haigekassa väravas ja me siiralt loodame ja usume, et terve aasta kestnud ebavõrdne olukord, kus kallihinnaline ravim oli kättesaadav vaid ühe diagnoosiga, kuid jättis teise diagnoosiga ehk neeruhaigusega inimesed sellest ilma, ei jää kestma.“

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad kohtusid kolmapäeval Reformierakonna, Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonidega, et arutada järgmise aasta riigieelarve eelnõus planeeritud põllumajandustoetuste kärpeid.

"Rõhutasime kohtumistel veelkord, et valitsuse põllumajandustoetuste kärpekava ei vasta valitsuserakondade varasematele lubadustele," ütles koja nõukogu esimees Olav Kreen pressiteates.

"Erakondade esindajad väljendasid täiendavate siseriiklike toetuste maksmise vajaduse osas mõistmist, samas tunnistati sedagi, et riigieelarve menetlemisel riigikogus on üsna keeruline leida võimalikele muudatustele katteallikaid," lisas ta.

Koja esindajad tutvustasid riigikogu liikmetele põllumajandussektori olukorda ja üleminekutoetuste tähtsust põllumajandusettevõtetele.

EKRE fraktsiooni liikmed rõhutasid, et toetused on oluline kodumaise toidujulgeoleku tagamiseks. Isamaa fraktsiooni liikmed väljendasid valmisolekut üleminekutoetuste teemat positiivselt käsitleda, kui eelarve muudatustele leitakse vajalikud katteallikad.

Keskerakonna mitmed liikmed rõhutasid, et põllumajandus on Eesti jaoks tulevikuks suur võimalus, mistõttu peaks riik kohalikule tootmisele jätkuvalt panustama. Reformierakonna hinnangul tuleks üleminekutoetusi täies mahus maksta põllumajandustootjate kindlustunde tagamiseks.

Kohtumistel räägiti Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest ja põllumajandustoetuste rollist nende saavutamisel. "Põllumajanduse tulemused sõltuvad alati põllumeestest sõltumatutest majandus- ning ilmastikutingimustest. Samas on põllumeestele väljakutseks suured ja pikaajalised investeeringud, mis annavad tulemust alles aastate pärast," ütles Kreen.

Kreeni sõnul ei vasta toiduainete turuhind tehtud kulutustele – osaliselt ka seetõttu, et põllumajandustootjad loovad avalikke hüvesid, nagu keskkonnakaitse, loomade heaolu, ohutud ja kvaliteetsed toiduained, mille eest tarbijad ei maksa. Ta märkis ka, et meie tootmisele kehtestatud EL-i standardid on ühed kõrgeimad maailmas, mis muudab toiduainete tootmise kulukamaks.

Järgmiseks nädalaks on koda kavandanud kohtumise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja maaeluminister Mart Järvikuga. Põllumajanduskoda on kohtumist palunud ka peaminister Jüri Rataselt ja rahandusminister Martin Helmelt.

Põllumajanduskoja nõukogu moodustas oma 30. septembri erakorralisel kogunemisel delegatsiooni kohtumisteks valitsuse ja riigikogu fraktsioonide esindajatega. Eesmärgiks on paremini aru saada tekkinud olukorra põhjustest ja selgitada põllumajandus- ja toidutootmise olukorda. Pärast kohtumisi otsustatakse edasised tegevused.

Valitsuse poolt riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve eelnõus on vaatamata varasematele lubadustele üleminekutoetuste summat vähendatud 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole.

Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile Euroopa Liidu eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandustoetusi. Eesti otsetoetuste tase on Euroopa Liidus kõige madalam, märkis koda.