Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastusele saadetud liiklusseaduse muutmise eelnõu loob reeglid kergete elektrisõidukite, sealhulgas elektritõukerataste ohutuks kasutamiseks, jättes nad sarnaselt senisega siiski liiklema jalakäijate keskkonda. 

„Eelmisel suvel hoo sisse saanud elektritõukeratastega liiklemine on osutunud väga populaarseks ja see tingis vajaduse selgete reeglite kehtestamiseks, et hoida kergete elektrisõidukite kasutamine turvaline ning tagada kõigi liiklejate ohutus. Vahepeal on toimunud reeglite osas põhjalikud arutelud ning oleme jõudnud eelnõuni, mille soovime selle aasta juulist jõustada,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Peamine liikumiskeskkond elektritõukeratastel jääb samaks ehk kui seni on elektritõukeratastega sõitjad suunatud liiklema jalakäijate keskkonda ja ka jalgrattateedele, siis nii saab see olema ka edaspidi.

Küll aga muutuvad reeglid konkreetsemaks, sest seadusesse lisandub uus sõidukiliik „kergliikur“ ja see hõlmab nii elektritõukeratast, tasakaaluliikurit kui ka näiteks elektrirula ja muid taolisi elektrilise ajamiga ja püsti sõitmiseks mõeldud kergeid elektrisõidukeid.

Uus sõiduliik muudab elektritõukerattaga liikleja seaduse silmis jalakäijast sõidukijuhiks. See tähendab, et elektritõukerattaga sõitjale laienevad ka kõik muud üldised sõidukijuhile kehtestatud nõuded, näiteks joobes juhtimise keeld.

Sõidukiliik „kergliikur“ hõlmab endas ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuvat, istekohata sõidukit, mille mootori suurim võimsus ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 km/h.

Kergliikuril peab olema töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul; ees valge ja taga punane ja külgedel kollane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul.

Kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada nõutud tulesid, peab kergliikuri juht pimedal ajal või halva nähtavuse korral jalgteel, kõnniteel, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgteel liikudes kasutama valgusallikat. Sõiduteel liikumine on ilma nõutud tuledeta keelatud.

10–15-aastased kergliikuri juhid peavad edaspidi omama jalgratta juhtimisõigust ja samuti kehtib alla 16-aastastele kiivri kandmise kohustust. Seni kehtinud nõue, et jalakäijatest tuleb ohutult ja nendega sarnasel kiirusel mööduda, kehtib ka edaspidi. Samuti tuleb sõidutee ületada jalakäija tavakiirusega.

Kuperjanovi jalaväepataljoni paraadüksuse ettevalmistusi Eesti vabariigi aastapäeva paraadiks käis üle vaatamas kaitseväe veebel ülemveebel Enn Adoson, kes hindas kuperjanovlaste taset heaks.

"Ma olen Kuperjanovi jalaväepataljoni ettevalmistustega rahul. Mõnda elementi peaks veel harjutama, aga üldiselt on tase hea," ütles ülemveebel Adoson.

Kuperjanovi jalaväepataljoni esindab Eesti vabariigi 102. aastapäeva paraadil liputoimkond ja kolm jalaväerühma, kokku 67 kaitseväelast. Paraadüksust juhib pataljoni ülem major Indrek Sarap, kelle jaoks on see esimene kord pataljoniülemana vabariigi aastapäeval üksuse ees marssida.

"Sõltumata sellest, kas marssida rivi ees või rivi sees, on see meie kõikide jaoks pidupäev ning läheme paraadile hea meelega," ütles major Sarap.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.