EESTI ELU

Võrut lahutas keskkonnareostusest viis tundi

Foto on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Aktsiaseltsi Võru Vesi juhatuse liikme Juri Gotmansi sõnul jäi Võrut tabanud elektrikatkestuse puhul keskkonnareostus umbes viie tunni kaugusele - varahommikuks olnuks reoveepumplad pilgeni täis ning halvemal juhul alanuks tagasivool, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

"Kriis oli väga tõsine. Lisaks linnale oli mitu meie teeninduspiirkondade küla elektrita ja sellega tegeleme siiamaani," rääkis Gotsmans teisipäeval.

Võru veetorn tagab joogivee pärast elektri kadumist umbes kaks tundi ja siis surve langeb. "Edasi peame minema üle generaatorite režiimile, aga generaatorite võimekus on seatud üles sellele, et laename neid kas rendiettevõtetest või koostööpartneritelt. Nelja kuu pärast on elektrigeneraatorid ka meil enda hoovil – riigihange on käimas," rääkis Gotmans. 

"Kui on massiivne katkestus, peame veenduma, et reoveesüsteem töötaks, sest reovett tuleb pidevalt peale. Õnneks pühapäeval väga suurt vihma ei olnud, sest vanadesse reoveetorudesse imbub pinnasevett sisse ja pumbajaamade mahutid hakkavad vihma korral kiiremini täituma. Kui reoveepumplatesse tulevat vett ära ei saa pumbata, on oluliselt suurem probleem," selgitas Gotmans. 

Ta lisas, et kui pumpla täis saab, siis põhimõtteliselt jõuab reovesi keldritesse, kui ei ole paigaldatud tagasilöögiklappi.

Vooluta on veel veidi üle 4800 tarbija

FOTO: Aigar Nagel

Pühapäevasest tormist alguse saanud voolukatkestustest on suurem osa küll likvideeritud, kuid siiski on kolmapäeva varahommikuse seisuga veel veidi üle 4800 tarbija, kes alles ootavad elektriühenduse taastamist.

Elektrilevi ülevaatest selgub, et kella 6.35 ajal on Eesti eri paigus 86 rikkelist katkestust, mille tõttu pole voolu 4819 tarbijal. Enim vooluta tarbijaid on Põlvamaal, kokku 5133, ülejäänud maakondades jäävad juba vooluta tarbijate arvud alla 800.

Voolukatkestuse põhjustas pühapäeval möllanud torm, mis jättis tipphetkel pühapäeva õhtul vooluta üle 60 000 tarbija.

Kindlustajad: suure tormi kahju võib ulatuda paari miljoni euroni

FOTOD: Aigar Nagel

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) analüüsi kohaselt võib ühe suure tormi kahjunõuete kogusumma ulatuda paari miljoni euroni -  nädalavahetuse tormi täpne kahju selgub kuu aja jooksul, kui kõik nõuded on laekunud.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul muutub purustuste oht tõenäolisemaks, kui keskmine tuulekiirus ületab 21 m/s. „Tavapäraselt on tormituultest tingitud kindlustusnõuete kahjusumma keskmiselt üle miljoni euro aastas. Tugevad tormid koos kaasneva üleujutusega, nagu olid Pärnus 2005. aastal, suurendavad tekkinud kahju kordades,“ ütles Reimets.

Viimase 10 aasta kõige suurem tormituule kahju oli 2013. aastal, kui oktoobri ja detsembri tormide tuulepuhangud ulatusid üle 30 m/s. Üle Eesti oli sel aastal 1156 hoonetega seotud tormikahju kindlustusjuhtumit kogusummaga 2,2 miljonit eurot. Samas suurusjärgus kahjud olid ka 2011. ja 2015. aastal.

If Kindlustuse varakindlustuse grupijuhi Lauri Nõu sõnul on kindlustusselts nädalavahetusel toimunud tormi järgselt registreerinud üle 80 kahjujuhtumi, mille kahjude kogusumma ületab 225 000 eurot ning võib prognoosida, et see summa kasvab oluliselt. „Suuremaid kahjustusi põhjustavad tuule mõjul purunenud katused ja kukkunud puud. Katuste parandamisel tuleb nii mõnigi kord remontida lisaks vihmavee tagajärjel tekkinud kahjustusi inimeste kodudes. Käesoleva tormiga seoses oleme saanud rohkem kui 40 teadet katuste purunemisest, kahel juhul lendas minema terve kortermaja katus,“ lisas Nõu.

Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu sõnul olid nädalavahetuse tormis suuremad kahjud eelkõige Lõuna-Eestis - Tartu-, Võru- ja Valga maakonnas. „Salva Kindlustusele on siiani laekunud 15 tormiga seotud kahjunõuet, aga osad on veel tulemas ja selguvad hiljem. Praegu Salvale teada antud suurim kahjujuhtum võib ulatuda kuni paarikümne tuhande euroni, kus hoonele kukkunud puu kahjustas lisaks katusele ka hoone kandvaid konstruktsioone, aknaid ja muud,“ ütles Soosalu.

EKsL-i tellimusel ja Euroopa Regionaalarengu Fondi abil kaardistasid Tartu Ülikooli ja TalTechi teadlased võimalikku tuulekiirust ja tormiohtu üle Eesti. Kevadel valminud teadustöö tulemusi ja Maa-ameti avaandmeid analüüsides selgus, et Eestis on 30 tuhat eluhoonet, mille ümbruses puhub vähemalt kord kahe aasta jooksul 10 sekundit järjest tugevam tuul kui 21 m/s ehk esineb torm.

Vähemalt kord 10 aasta jooksul satub tormi küüsi viiendik kõigist eluhoonetest. Seejuures vähemalt kord 50 aasta jooksul ulatub 10 tuhande eluhoone juures 10 sekundi keskmine tuulekiirus üle 28,4 m/s, mis on Beauforti skaala järgi maru. Paarisekundilised tuulepuhangud võivad ulatuda 30-50 m/s.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD