Aastal 2019 oli keskmine brutokuupalk Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1407 eurot ehk 7,4% kõrgem kui 2018. aastal. Brutokuupalk oli kõrgem teises ja neljandas kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, madalaim aga majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2018. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal, vastavalt 14% ja 10%. Keskmine brutokuupalk langes põllumajanduse tegevusalal 1,9% ja kinnisvaraalases tegevuses 0,7%.

Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 1525 eurot ja tõus aastas 9,5%. Erasektoris, nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli keskmine brutokuupalk 1368 eurot ja tõus aastas 6,7%.

Maakonniti oli 2019. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1531 eurot) ja Tartu (1426 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (992 eurot) ja Valga (1058 eurot) maakonnas. Brutokuupalk tõusis igas maakonnas. Kõige kiirem tõus aasta jooksul oli Põlva, Lääne ja Pärnu maakonnas ning aeglasem Jõgeva ja Rapla maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1886 eurot ja tunnis 12,5 eurot. Keskmine tööjõukulu kuus palgatöötaja kohta tõusis aasta varasemaga võrreldes 7,3%.

Möödunud aasta viimases kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1472 eurot ehk 6,3% kõrgem kui 2018. aasta neljandas kvartalis. Keskmine brutotunnipalk oli 8,4 eurot, mis on 7% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam hariduse (15,1%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (10,5%) tegevusalal, langes aga majutuse ja toitlustuse (1%) ning põllumajanduse tegevusalal (0,2%).

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (IV kvartal, 2019. aasta).

Esmaspäeval töötushüvitise arutelul osalenud huvipooltest nii mõnigi leidis, et tulevikus võiks hüvitist saada ka vabatahtliku töötuse korral. 

Arutelul osalenud sotsiaalpartnerite, jagamismajanduse organisatsioonide, maksumaksjate ning riigiasutuste esindajad arutasid sotsiaalministeeriumi ettepanekuid töötushüvitiste süsteemi muutmiseks, et see vastaks paremini tänase tööturu vajadustele.

Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantsler Sten Andreas Ehrlich tundis heameelt, et olulised tööturu osapooled ning jagamismajanduse esindajad on mõistnud vajadust kaasajastada kehtivat töötushüvitiste süsteemi ning andnud sisulist tagasisidet sotsiaalministeeriumi pakutud lahendusvariantidele. "Olgu selleks siis vabatahtliku töötuse korral hüvitise maksmine, erinevad meetmed töötute vaesuse vähendamiseks, tööampsude tegemise lubamine töötushüvitise saamise ajal või hüvitiste maksmine sõltuvalt majandustsüklist. Tänase arutelu tulemusena on võimalik kokku panna konkreetsed ettepanekud, mille põhjal saaksime hakata välja töötama vastavat seaduseelnõu,“ sõnas Ehrlich.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötushüvitiste süsteemi muutmist kaua oodatud, kuna senine süsteem ei vasta enam ammu muutunud tööturu olukorrale. „Töötuskindlustushüvitise maksmine peaks hoidma ära töötu langemise vaesusesse. Praegune süsteem toetab seda vaid osaliselt. Küsimus on selles, kuidas laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning millistel tingimustel võiks lubada lühiajalist töötamist. Ka teiste riikide kogemus näitab, et see toetab inimeste naasmist tööturule. Vabatahtliku töötuse korral tuleks maksta samuti hüvitist, kuid arutamist vajab, millistel tingimustel see peaks toimuma.“

Ametiühingute jaoks on oluline, et muudatustega inimese olukord tööturul paraneks. Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson märkis et töötushüvitiste süsteem peaks arvestama rohkem muutunud töösuhetega, nii, et klassikalises töösuhtes olevad inimesed ei peaks maksma kinni nende hüvitist, kes on hõivatud mõnes töövormis, mis töötuskindlustussüsteemi ei panusta. "Peame õigeks hüvitise maksmist ka vabatahtliku töötuse korral, kuid selle tingimused vajavad edaspidi täpsustamist. Samuti tuleks lubada ajutist töötamist töötuks olemise ajal ilma, et ei katkeks hüvitise maksmise periood. Samuti võiks olla lubatud osaline töötus: kui inimene on kaotanud oma põhisissetuleku, aga ta on näiteks korteriühistu esimees ning saab selle ees sümboolset tasu, võiks tal olla siiski õigus töötushüvitisele,“ ütles Peterson.

Tööandjad toetavad pigem meetmeid, mis toetavad inimese püsimise Eesti tööturul. „Selleks, et töötuskindlustussüsteem toetaks töötute majanduslikku toimetulekut ja majanduse konkurentsivõimet, tuleks meie hinnangul tagada, et süsteemis säiliksid kindlustuspõhimõte ja stiimulid tööturul püsimiseks. Töötuskindlustussüsteem peaks toetama kiirelt hõivesse naasmist. Suhtelise vaesuse risk kasvab iga tööturult eemal oldud päevaga,“ sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.

Jagamismajanduse liidu liikmete jaoks on kindlasti oluline teema platvormi töö lubamine töötushüvitise saamise ajal. „Toetame ettepanekut, et inimene saaks töötuse ajal mõne platvormi vahendusel tööampse teha. Seda näiteks transpordi, kulleri või isegi sotsiaalhoolekande teenuseid pakkudes. Leiame, et paindlikkus, mis innustab inimesi tööjõuturule naasma kasutades jagamismajanduse tehnilisi platvorme oleks kasulik nii töötutele kui ühiskonnale laiemalt. Hetkel kehtiv süsteem pigem takistab töötutel neid võimalusi kasutada,“ sõnas Eesti Jagamismajanduse Liidu juhatuse liige Keiu Roosimägi.

Arutelus pooldati hüvitiste maksmist vabatahtlikult töölt lahkumise korral, kuid leiti, et arutamist vajab hüvitise maksmise kestus ja selle suurus. Üldist toetust leidis ka mõte, et töötushüvitise saamise ajal võiks olla lubatud teha tööd väikeses mahus, näiteks ka platvormide vahendusel. Samuti jõuti arusaamale, et üldiselt ei ole mõistlik maksustada töötavaid vanaduspensionäre, küll aga leidsid paljud tagasisidet andnud organisatsioonid, et töötuskindlustusmakset tuleks maksta töötasult, palgalt ning ettevõtlustulult, et oleks võimalik nende kindlustatute ringi laiendada, kes töötuse korral võiksid saada hüvitist.

Huvirühmadelt saadud tagasiside tulemused on plaanis esitada sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjonile aprillis, kes annab edasised suunised seaduseelnõu väljatöötamiseks. Valitsuskomisjoni töö lihtsustamiseks moodustatakse juhtrühm, mis töötab läbi lahendusvariandid ja mõjud detailides. Kõige varem võivad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis jõustuda 2022. aastal.