Siseministeerium on teinud valitsusele ettepaneku, millega tõstetaks välismaalt pärit töötajate alampalganõuet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui senini pidi ettevõtja maksma väljaspoolt Euroopa Liitu palgatud inimesele vähemalt Eesti keskmist palka, siis siseminister Mart Helme ettepanekul võiks tulevikus minimaalseks tasuks olla poolteist keskmist palka. Ettevõtjatele ei meeldi see mõte.

Eesti keskmine palk on praegu umbes 1400 eurot. See on see summa, mida järgmisel aastal tuleb ettevõtjal minimaalselt maksta palgatud välistöötajale. Siseminister Mart Helme hinnangul tuleks see ajude meelitamiseks tõsta 2100 euroni kuus.

"Me tahame, et Eestisse tuleks tööjõud, mis on kvalifitseeritud ja mis loob meile kõrgendatud lisandväärtust, mitte et tuleb siia odav tööjõud, kes siin sisuliselt labidatööd teeb," märkis Helme.

Tööandjad näevad kõrgema palganõude kehtestamises ohtu ettevõtlusele, seda eriti kestva tööjõupuuduse olukorras. Ettevõtted võivad kas tegevuse Eestist välja kolida või senise tegevuse lõpetada.

Tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron ütles, et ettevõtjad võivad kindlasti kaaluda naaberriikidesse asumist, kus tööjõukulud on oluliselt madalamad.

"Kindlasti on ka neid, kes lõpetavad tootmise või tegevuse ära, hakkavad midagi muud tootma. Siis on jällegi küsimus, et mida kohalik tööjõud teeb ja kas ta suudab sammu selle arenguga pidada ja mingit muud paremat palka välja teenida," rääkis Aron.

ABB ajamite tehase personalijuht Tuuliki Poomi sõnul mõjuks kõrgema miinimumpalga nõue ettevõtlusele halvasti.

"Kui meil tekiks selline kohustus maksta kolmandatest riikidest pärit töötajatele pooleteisekordset Eesti keskmist palka, siis see kindlasti pärsiks Eesti ettevõtete arengut, vähendaks välisinvesteeringuid, vähendaks meie konkurentsivõimelisust ning vähendaks Eesti majanduse arengut," lausus Poom.

Täpse palganõude suuruse osas on Helme samas valmis läbi rääkima.

"Ega me ei ole sajaprotsendiliselt kivisse raiunud seda pooleteistkordset palganormi. Me oleme sel teemal valmis ka mõtteid vahetama ja kuulama ära huvigruppe ja leidma võib-olla mõnevõrra madalama raskuspunkti. Kindel on see, et me ei taha näha siin kõige madalamalt tasustatud tööjõudu," rääkis siseminister.

Siseministeeriumi ettepanekud peaksid valitsuse arutelule jõudma mõne nädala pärast.

Järgmisel aastal on osaliselt tulenevalt erakorralisest pensionitõusust maksustatud eeldatavalt 184 000 pensionäri ehk 55 protsenti kõigist pensionäridest.

Seega moodustavad pension või pension ja töötasu kokku eeldatavalt üle 6000 euro aastas 204 700 pensionäril ehk vastavalt 61 protsendil kõigist pensionäridest.

Ilma erakorralise pensionitõusuta oleks tuleval aastal maksustatud eeldatavalt 174 000 pensionäri ja 196 000 pensionäril oleks pension või pension ja töötasu kokku moodustanud eeldatavalt üle 6000 euro aastas. Seega oleksid näitajad olnud vastavalt 49 ja 55 protsenti kõigist pensionäridest, kirjutas sotsiaalminister Tanel Kiik riigikogu liikmele Signe Riisalole saadetud kirjas.

Tänavu on eeldatavalt maksustatud 105 600 pensionäri pension ehk 31,5 protsenti kõigist pensionäridest. Pension või pension ja töötasu kokku moodustavad üle 6000 euro aastas 137 300 pensionäril ehk 41 protsendil kõigist pensionäridest.

Seejuures ei mõjuta 7-eurone pensionitõus tänavust sissetuleku suurust, kuna pensionide baasosa tõstetakse 7 euro võrra alates järgmise aasta 1. aprillist.

"Erakorralise pensionitõusu eesmärk on vähendada eakate vaesust ning parandada nende toimetulekut ja heaolu. Seatud eesmärkide saavutamine sõltub tõepoolest ka maksusüsteemist. 2018. aastal jõustunud tulumaksuseaduse tõttu pidid eelmisel aastal võrreldes 2017. aastal kehtinud tulumaksusüsteemiga maksma 58 protsenti vanaduspensionäridest vähem tulumaksu ja 7 protsenti rohkem. Ülejäänute maksukoormus ei muutunud," märkis Kiik. 

2018. aastal oli maksustatud 53 000 pensionäri pension ehk 14,9 protsenti kõigist pensionäridest. Pension või pension ja töötasu kokku moodustasid üle 6000 euro aastas 99 800 tuhandel pensionäril ehk 27,9 protsendil kõigist pensionäridest.