Valitsus kiitis heaks kogumispensioni teise samba muudatused, millest tulenevalt muutub raha teise pensionisambasse kogumine vabatahtlikuks. 

"Meie eesmärk on parandada Eesti inimese valikuvõimalusi ja paindlikkust pensioniks kogumisel. Noored ei pea enam kohustuslikus korras koheselt mõne fondiga liituma, vaid saavad seda teha hiljem. Kes on rahul oma valitud fondiga, saab sellega rahulikult jätkata," rääkis rahandusminister Martin Helme pressiteate vahendusel.

"Oluline on oma valk hoolikalt läbi mõelda, et pensioniea saabudes ei oleks pension oodatust väiksem," lisas Helme. 

Inimesed, kes teises sambas kogumist jätkata soovivad, ei pea midagi tegema ja nende jaoks jätkub kõik vanaviisi. Muudatuste tulemusel muutub teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabaks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale.

Kogumispensioni teisest sambast saavad soovijad lahkuda, lõpetades lihtsalt sissemaksete tegemise ja jättes seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või võttes lõpetades nii sissemaksed kui ka võttes juba kogutud raha välja. Investeerimishuvilised saavad võimaluse oma teise samba vahendeid iseseisvalt isikliku pensioni investeerimiskonto kaudu edasi investeerida.

Teise samba raha alles pensionieas välja võttes saab samuti valida, kas võtta raha välja korraga või siis eluaegse või tähtajalise pensionina. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustata üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.

Teisest sambast lahkunutel tekib kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või olemasolu korral kolmandast sambast.

Pensionisambasse kogutud raha tuleb välja võtta täies mahus, raha osaline väljavõtmine pole lubatud. Kuni 10 000 euro suurused summad makstakse välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kahes või kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.

Eesti Hambaarstide Liit (EHL) kutsub valitsust üles oma lubadustest kinni pidama ning muutma täiskasvanute hambaravihüvitis patsiendiga kaasaskäivaks, et see oleks kättesaadav kõikidele inimestele.

Kehtivat hambaravisüsteemi ei saa sisuliselt kasutada pea kaks kolmandikku patsientidest või on inimesed sunnitud oma hambaarsti vahetama. Kevadel kokkulepitud koalitsioonilepingus võttis valitsus selle probleemi lahendamisel eesmärgiks vaadata üle hambaravihüvitise kord ning muuta hüvitis patsiendiga kaasaskäivaks – sealjuures, pöörates erilist tähelepanu ennetusele ja noorte hambaravile.

EHL-i presidendi Piret Väli sõnul on viimaste andmete valguses hambaravihüvitise süsteemi ülevaatamine hädavajalik. „Tänu täiskasvanute riiklikule hambaravihüvitisele peaks olema inimestel rohkem võimalusi hambaarsti külastada, kuid värsked Tervise Arengu Instituudi andmed 2018. aasta kohta näitavad, et täiskasvanute visiitide arv on hoopis langenud, sealjuures Tallinnas üle 14 000 visiidi võrra. Kui valdkond saab raha juurde, aga ravivisiitide arv kahaneb, siis on keeruline seda kirjeldada millegi muuna kui süsteemi sellisel kujul läbikukkumisena,“ ütles Väli.

„Hambaravihüvitise kõigile kättesaadavaks tegemiseks tuleb lahendada nende patsientide mure, kes ei soovi või ei saa pelgalt hüvitise kasutusse võtmiseks oma hambaarsti vahetada. Sotsiaalministeeriumi enda analüüs näitab, et inimesed kasutasid hambaravihüvitist aktiivsemalt enne 2009. aastat, kui see oli kättesaadav kõigile. Ja rohkem kasutati toona hüvitist vaatamata sellele, et selleks pidi inimene eraldi  hüvitisetaotluse Haigekassale esitama,“ märkis Väli.

Hambaarstide hinnangul on täiskasvanute hambaravihüvitise kehtiva süsteemi probleemide allikaks katse seni hästi toiminud valdkonda reguleerida piirhindadega. Tsentraalse hinnakujunduse tulemusel surutakse hambaravikliinikud valikute ette, kus tuleb ohverdada kvaliteedis või patsiendile kulutatud ajas. Selle tulemusel kannatavad aga kõige enam patsiendid nii Tallinnas kui ka kõikjal mujal Eestis.

Samuti tuleb EHL-i hinnangul hambaravihüvitise süsteemi hõlmata ennetavad raviteenused. Praegu on hüvitisega kaetud vaid sümptomite ravi, mis on äraspidine loogika. „Tagajärgedele keskendunud hambaravi ei suuda inimestes ennetavaid käitumisharjumusi tekitada nagu praeguse seaduse loomise ajal argumenteeriti,“ sõnas Väli.

Eesti Hambaarstide Liitu kuulub 1100 hambaarsti ehk umbes 80 protsenti Eestis töötavatest hambaarstidest. Iga neljas arst Eestis on hambaarst.