Aprillist alates maksab riik kriisi tõttu tööta või palgata jäänud inimestele töötasu hüvitist, ent selle saamise õigus ei laiene füüsilisest isikust ettevõtjatele või ühemehefirmadel, vahendas ETV saade "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Ligi viiendik üleöö tööta ja sissetulekuta jäänud inimestest ootab abi, mida riik seni veel välja pakkunud ei ole.
Eestis on üle 550 000 inimese, kes saavad tööandjalt palka, kuid Eestis on ka 100 000 inimest, kes ei saa praegu riigi pakutavat töötasu hüvitist. Nende hulgas on nii iluteenindajad, meelelahutajad kui ka toitlustajad.

Ajutiselt tööta või palgata jäänud inimesed saavad aprillis taotleda töötukassalt töötasu hüvitist kuni kahe kuu ulatuses, kuid hüvist saavad taotleda ettevõtted, kus on kas või üks töölepinguga palgatöötaja.

Seaduse eelnõus seisab, et maksimaalselt võiks toetust saada 83 protsenti hõivatutest. Seega 17 protseni inimestest hüvitist ei saa. Nende hulgas on ligi 40 000 OÜ-d JA 20 000 FIE-t, kellel palgatöötajaid pole. Kuid veel ei saa hüvitist võlaõigus- või käsunduslepinguga töötavad inimesed või juhatuse liikmed, kirjutas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Valitsus on arvestanud, et töötasu hüvitis puudutab 70 000 kuni 100 000 inimest Eestis. Kuid FIE-d või OÜ-d selle arvestusse ei lähe. Nende jaoks pole hüvitisskeemi olemaski.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et ühemehe OÜ-d ja FIE-d ei mahu hüvitise meetmesse sellepärast, et nad ei panusta maksetega töötukassasse.

"See on alati sotsiaalse garantii küsimus ehk kui on inimene, kes pole panustanud sinna kassasse, siis tekib teistel inimestel, kes on sinna panustanud, alati õigustatud küsimus, kas minu raha jaotatakse siis laiali ka kõigile teistele," selgitas Kiik.

Ent neil kümnetel tuhandetel, kellele abipakett ei laiene, on veel omakorda pered ja üha sagedasemad on olukorrad, kus töö ja sissetulekuta on pere kõik toitjad, kel sageli ka mitu ülalpeetavat. Riik praegu alles mõtleb, kuidas selliseid inimesi toetada.

"On tegelikult ka nendel inimestel vaja enda peret ülal pidada. Nende toetamise pool on kahtemata hetkel võib-olla kõige keerulisem, kuna head meedet või head sihtostarbelist fondi, hüvitist ei ole riigis olemas. See tuleb välja töötada. Tuleb läbi mõelda, mil määral ja kuidas on võimalik neid erinevate garantiide, laenukäenduste, muude selliste lahenduste vähemasti lühiajaliselt toetada," rääkis Kiik.

Valitsuse kriisiaruteludest on läbi käinud kodanikupalga idee, mida tuleks maksta kõigile juhul, kui tööpuudus läheks eriti suureks. Kiige sõnul ongi valitsus sellele vastukaaluks koostanud kahe miljardi eurose abipaketi.

"Samamoodi on see töötukassa meede. Hetkel me oleme need otsused ära teinud. Mida näitab tulevik, kuidas see kriis areneb, kuidas koroonaviiruse levik Euroopas ja maailmas edasi läheb, sellest lähtuvalt tuleb ka teha järgmisi samme," sõnas minister.