EESTI ELU

Ratas viirusest: oleme jõudnud hädaolukorda

Kohtusin täna hommikul peaminister Jüri Ratase ning hiljem ka sotsiaalminister Tanel Kiigega. Arutasime ka muid Eesti elu tahke ja hetkeolukorda, aga arusaadavalt oli peamine kohtumise fookus koroonaviirusel. Arutasime nii seda, kuidas seni oleme olukorraga hakkama saanud kui valitsuse kavandatavaid järgmisi samme. Panen ka omalt poolt inimestele südamele, et kuulake ja järgige Terviseameti soovitusi – mõelge endale ja mõelge ka neile, kellega kokku puutute ja keda teie valikud otseselt puudutavad. Eile õhtul Terviseameti staabis sain kinnitust, et Eesti inimesed on siiani käitunud väga vastutustundlikult ning loodame, et saame üheskoos sellest mööda maad ringi käivast tondist võimalikult valutult jagu. Olen ära jätnud ka kõik enda järgmistele nädalatele kavandatud välislähetused, samuti oleme kantseleis tööd ümber korraldanud nii, et suuremaid kogunemisi ja üritusi võimalusel väldime. Hoiame üksteist!

Peaminister Jüri Ratas märkis neljapäeval riigikogu ees, et Eesti on koroonaviiruse tõttu jõudnud hädaolukorda. 

Ratase sõnul tuleb koroonaviiruse osas valmis olla olukorra kiireks muutumiskes, lisaks on ravimiamet saanud ülesande kaardistada kriitiliste ravimite kättesaadavuse olukord.

Ratase sõnul on viirustest tehtufd 464 inimesele ja nakatumine on tuvastatud 16 juhul. Ratase sõnul on terviseamet tihedas suhtluses nakatunutega ning olukorda arvestades on nende seisund hea. 

Ratase sõnul hindab terviseamet võõrsilt viiruse toomise riski väga kõrgeks ning riigi siseselt nakatumise võimalust suureks. 

"Valitsus on veebruaris ja märtsis tegelenud koroonaviiruse leviku teemaga. Sõnastatud on kuus eesmärki: tõkestada viiruse edasist levikut, kohapealset levikut, tagada tervishoiu suutlikkus viiruse tõrjeks ja haiguse raviks, tõsta inimeste teadlikkust, tagada inimkonna toimetulek kaudsete mõjudega ja tagada Eesti majanduse normaalne toimimine," ütles Ratas.  

Ratas märkis, et arvestades praegust olukorda maailmas, majadnuses, koroonaviiruse levikut, on Eesti jõudnud hädaolukorda. Nii on valitsus moodustanud komisjoni ja andnud mitmeid soovitusi lükata edasi enam kui saja inimesega üritused ning lükata edasi riigiastuses plaanitud ekskursioonid. Lisaks avatakse koroonaviiruse infotelefon 1247 

Terviseamet on juba tõstnud valmisoleku tasemel number 1 ehk kiirabi ja haiglad on asunud täiendama varusid ja laiendama koroonaviiruse testimise võimekust. "Endiselt on väga oluline iga inimese enda personaalne panus. Kui inimene on viibinud haiguse leviku piirkonnas ja tal esinevad sümpromid. 14 päeva tuleb tõepoolest veeta kodus, tuleb vältida poes käimist, kinos ja teatris käimist, kohutumist sõpradega," ütlds Ratas.

Neljapäeva hommikuse seisuga on koroonaviirusesse Eestis nakatunud 16 inimest. 

Peaminister Jüri Ratase sõnul on viirustest tehtud 464 inimesele ja nakatumine on tuvastatud 16 juhul. 

Kersti Kaljulaid: Kohtusin täna hommikul peaminister Jüri Ratase ning hiljem ka sotsiaalminister Tanel Kiigega.

Arutasime ka muid Eesti elu tahke ja hetkeolukorda, aga arusaadavalt oli peamine kohtumise fookus koroonaviirusel. Arutasime nii seda, kuidas seni oleme olukorraga hakkama saanud kui valitsuse kavandatavaid järgmisi samme. Panen ka omalt poolt inimestele südamele, et kuulake ja järgige Terviseameti soovitusi – mõelge endale ja mõelge ka neile, kellega kokku puutute ja keda teie valikud otseselt puudutavad. Eile õhtul Terviseameti staabis sain kinnitust, et Eesti inimesed on siiani käitunud väga vastutustundlikult ning loodame, et saame üheskoos sellest mööda maad ringi käivast tondist võimalikult valutult jagu.

Olen ära jätnud ka kõik enda järgmistele nädalatele kavandatud välislähetused, samuti oleme kantseleis tööd ümber korraldanud nii, et suuremaid kogunemisi ja üritusi võimalusel väldime. Hoiame üksteist!

Jüri Ratas  FOTO: Aigar Nagel

Valitsus kinnitas 45-eurose pensionitõusu

Pixabay

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil tänavuse aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,080, mille tagajärjel tõusevad pensionid aprillist keskmiselt 8 protsenti; koos erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot.

Ühtlasi arvutatakse ümber töövõimetoetused, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 2020. aastal tõuseb rahvapensioni määr pärast indekseerimist 205,21 eurolt 221,63 euroni, pensioni baasosa 191,64 eurolt 208,51 euroni ja aastahinne 6,62 eurolt 7,1 euroni.

Riik soovib laiendada puudega lapse toetust ka harvikhaigusega lastele

Pixabay

Sotsiaalministeerium esitas riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele.

Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel. 

„Riigi ülesanne on luua lastele kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ja ennetada terviseprobleemide süvenemist,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Seetõttu on vaja tagada harvikhaigusega lastele ja nende peredele kindel tugi, mis aitab katta lapse haigusest tingitud lisakulusid ja ennetada puude tekkimist.“  

Toetust hakatakse maksma neile harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellele sotsiaalkindlustusamet puuet ei määra, aga kelle haigusega kaasnevad olulised lisakulud, mida teistest riigi vahenditest juba ei kaeta ning kelle puhul tooks ravijuhendi mittejärgimine kaasa terviseseisundi olulise halvenemise ja suure tõenäosusega ka puude tekkimise. Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161 eurot kuus. 

Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme määramise taotluse esitamise päevast. Sotsiaalkindlustusametil on tulenevalt igast individuaalsest juhtumist õigus otsustada toetuse määramise kestus, kuid maksimaalselt võib toetuse määrata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

Kui lapsel on muud kaasnevad terviseprobleemid või on tekkinud haiguse tüsistused, mille tõttu lapsele määratakse puue, siis makstakse toetust vastavalt tuvastatud puude raskusastmele. Samaaegselt kahte toetust ei maksta. 

Sotsiaalminister kehtestab määrusega harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse peredele puudega lapse toetust. Loetelu täiendatakse arstliku ekspertiisikomisjoni ettepanekul ning pärast konsulteerimist huvigruppidega. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse haruldast haigust ehk harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st,  järelikult peab konkreetne haigus kuuluma sellise esinemissagedusega haiguste hulka.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD