Euroopa Komisjon teeb ettepaneku eraldada ühtekuuluvuspoliitika raames 37 miljardit eurot koroonaviiruse kriisiga toimetulekuks.

Selleks teeb komisjon ettepaneku loobuda käesoleval aastal kohustusest nõuda liikmesriikidelt struktuurifondide kasutamata eelmaksete tagasimaksmist, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

See moodustab 7,9 miljardit eurot Euroopa Liidu (EL) eelarvest, mida liikmesriigid saavad kasutada 29 miljardi euro suuruse struktuurifondidest rahastamise täiendamiseks üle EL-i.

See suurendab tulemuslikult investeeringute mahtu 2020. aastal ning aitab võtta kiiresti kasutusele ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta programmide raames seni eraldamata 40 miljardit eurot.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles ettepanekut kiiresti heaks kiitma, et selle saaks järgmise kahe nädala jooksul vastu võtta.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku laiendada EL-i solidaarsusfondi kohaldamisala, lisades sellesse ka rahvatervise kriisi, et võtta see vajaduse korral kasutusele kõige rängemini kannatanud liikmesriikide jaoks. 2020. aastal on kasutada kuni 800 miljonit eurot.

COVID-19 on nüüdseks jõudnud kõikidesse liikmesriikidesse ning kujutab endast tõsist rahvatervisealast hädaolukorda nii inimeste, ühiskonna kui ka majanduse jaoks, märkis komisjon.

See on EL-i jaoks ka suur majandusšokk. Seetõttu tutvustab komisjon reedel Euroopa koordineeritud samme COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks.

Peamised eelarvemeetmed koroonaviiruse tõkestamiseks tulevad liikmesriikide riigieelarvetest. EL-i riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid, et toetada kodanikke ja ettevõtjaid, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE), kes on COVID-19 puhangu tõttu majandusraskustes.

Liikmesriigid võivad kavandada kooskõlas kehtivate EL-i normidega ulatuslikke toetusmeetmeid. Esiteks võivad nad võtta meetmeid, nagu palgatoetused ning äriühingu tulumaksu ja käibemaksu maksete või sotsiaalmaksete peatamine.

Lisaks võivad liikmesriigid anda tarbijatele otsa rahalist toetust, näiteks tühistatud teenuste või piletite eest, mida asjaomased ettevõtjad ei hüvita. Samuti võimaldavad EL-i riigiabi eeskirjad liikmesriikidel aidata ettevõtjatel toime tulla likviidsuspuudujäägiga ja anda neile kiireloomulist päästmisabi.

Lisaks võimaldab Euroopa Liidu toimimise leping liikmesriikidel kompenseerida äriühingutele erakorralisest olukorrast tingitud kahju, kaasa arvatud näiteks lennundus- ja turismisektoris.

Komisjon on valmis koostööks liikmesriikidega, et tagada COVID-19 puhangu tõkestamiseks vajalike riiklike toetusmeetmete võtmine õigeaegselt ja kooskõlas EL-i eeskirjadega.

Komisjon toetab liikmesriike, kasutades eelarveraamistikus ette nähtud täielikku paindlikkust, et liikmesriigid saaksid rakendada kiireloomulisi meetmeid, mis on vajalikud koroonaviiruse puhangu ohjeldamiseks ja selle negatiivsete sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks.

Esiteks leiab komisjon, et COVID-19 pandeemiat saab pidada "valitsuse kontrolli alt väljas olevaks ebatavaliseks sündmuseks". See klausel võib hõlmata erakorralisi kulutusi COVID-19 puhangu ohjeldamiseks, nagu tervishoiukulud ning sihtotstarbelised leevendusmeetmed ettevõtjatele ja töötajatele.

Teiseks soovitab komisjon liikmesriikidelt nõutud eelarvekohandusi kooskõlas EL-i eelarve-eeskirjadega muuta, kui kasv muutub negatiivseks või majandustegevus väheneb järsult.

Komisjon on valmis esitama nõukogule ettepaneku üldise kriisiklausli aktiveerimiseks, et võimaldada üldisemat eelarvepoliitilist toetust. See klausel peataks nõukogu soovitatud eelarvekohandused tõsise majandussurutise korral euroalal või EL-is tervikuna.

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et tagada oluliste kaupade liikumine üle maismaapiiride. 

Selleks, et kohe aidata väga raskesse olukorda sattunud VKE-sid, kasutatakse EL-i eelarvevahendeid, et riiklikul tasandil võetavate meetmete täiendusena aidata tagada ettevõtete likviidsus.

Lähinädalatel suunatakse EL-i eelarvest 1 miljard eurot tagatisena Euroopa Investeerimisfondi, et motiveerida panku VKE-dele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele likviidsust pakkuma.

"Me peame kaitsma töötajaid töötuse ja sissetuleku kaotuse eest, et vältida mõju kinnistumist. Komisjon on valmis liikmesriike selles toetama, edendades eelkõige selliseid lühendatud tööaja kavasid, täienduskoolituse ja ümberõppe programme, mis on juba varem tõhusaks osutunud," märkis komisjon.

Lisaks kiirendab komisjon Euroopa töötuskindlustuse edasikindlustusskeemi käsitleva seadusandliku ettepaneku ettevalmistamist, et sellega toetada töökohtade ja oskuste säilitamiseks liikmesriikide rakendatavat poliitikat.

Rahandusminister Martin Helme sõnul valmistab riik koroonaviiruse mõjude vähendamiseks ette 1,5 kuni 2 miljardi euro suurust meetmete paketti.

"Meie analüütikud hindasid nii mõõdukat kui ka raskemat riskistsenaariumi ja seda, mida see tähendab majanduskasvule ning maksulaekumistele. Mõõduka riski puhul Eesti majandus sellel aastal ei kasva. Raskema stsenaariumi puhul on võrreldes senise prognoosiga majanduslangus kuni 5 protsendipunkti ehk 2-protsendise reaalkasvu asemel tuleb 3-protsendine miinus," ütles Helme pressiteate vahendusel.

"Valitsuse selge eesmärk on omapoolsete meetmetega tagada, et negatiivne stsenaarium ei realiseeruks. Selleks, et suuremaid kahjusid majandusele vähendada ja kiirendada kriisist välja tulemist, oleme valmis majandust eelarvest täiendavalt stimuleerima," lisas Helme. "Näiteks kaalume siin nii püsivaid kui ajutisi maksulangetusi, riikliku krediidigarantiid ja töötuskindlustuse tingimuste leevendamist."

"Peame arvestama nii lisanduvate kuludega, mis on tingitud haigusega võitlemisest kui maksulaekumiste vähenemisega. Lisaks soovime teha mitmeid maksusoodustusi, mis aitavad inimesi ja ettevõtteid raskest ajast üle. Kogu meetmepaketi maksumus on kokku 1,5 kuni 2 miljardit eurot ja meil on välja töötamisel meetmed nii lühikeses kui keskpikas perspektiivis," lisas rahandusminister. 

Järgmise nädala alguses töötatakse komisjoni jaoks välja konkreetsed meetmed ja lahendusettepanekud koos nende võimaliku maksumuse ning rakendamiseks vajalike protseduuridega.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas töötakse välja tööturu ja haigekassa meetmete pakett, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ennekõike Kredexiga seotud meetmete pakett ettevõtetele ning rahandusministeerium tegeleb maksude alandamise, ajatamise temaatika ning eelarveliste vahendite arvutamisega.

Töögruppi kuuluvad lisaks rahandusministrile majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, sotsiaalminister Tanel Kiik, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, lisaks eksperdid rahandusministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, sotsiaalministeeriumist, Kredexist, töötukassast, riigikantseleist ja Eesti Pangast.