Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise seadusemuudatus, mis võimaldab kolmelapselistele peredele täiendavad 1200 eurot maksuvaba tulu aastas.

Muudatused tulumaksuseaduses puudutavad lisaks täiendavat tulumaksuvabastust alates kolmandast lapsest ka sünnitus- või koondamishüvitisi ja toetusi lasterikastele peredele, teatas erakond Isamaa pressiesindaja BNS-ile. Samuti lahendatakse kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul panustavad plaanitavad muudatused lasterikaste perede turvatundesse. „Isamaa jaoks on oluline, et pärast muudatust suureneb täiendav maksuvaba tulu lapse eest alates kolmandast lapsest 100 eurot võrra kuus. Lisaks vabastatakse tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks,“ ütles Kokk.

Lisaks saab pärast seaduse vastuvõtmist lahenduse aasta lõpus sünnitajate maksustamise küsimus. „Pärast seadusemuudatust luuakse sünnitus- või koondamishüvitise saanutele võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel,“ rääkis Kokk.

Ta rõhutas, et eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Eelnõuga võetakse üle ka EL-i direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta.

Politsei tegi kindlaks isikud, kes võivad olla Reformierakonna juhile Kaja Kallasele saadetud räigete ja ähvardavate postituse tegemiseks kasutatud varikonto taga, kirjutab Postimees.

Praeguse info kohaselt ei viibi arvatav ähvardaja Eestis, ütles Tallinna kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit. "Vahetu ohu hindamisel arvestasime ka saadetud sõnumite sisu ja nende reaalse elluviimise võimalusega ning tutvusime konto kaudu tehtud varasemate sotsiaalmeedia postitustega. Proovime jätkuvalt postituse tegijaga ühendust saada."

"Kui inimest veebis või ka omavahelises vestluses ähvardavalt kõnetatakse ja inimene tunneb ohtu enda elule ja tervisele, tuleb sellest alati politseile teada andam" sõnas Saarniit. "Juba fakt, et inimene pöördub politsei poole, näitab, et ta tunneb ennast saadud sõnumitest häirituna. Politsei ülesandeks on teha seejärel kindlaks juhtunu asjaolud ning kontrollime asjaolusid ka juhul, kui kriminaalmenetlust ei alustata. Tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine on karistatav siis, kui sellega kaasneb reaalne oht või on inimesel alust arvata, et ähvardus võidakse ellu viia."