Kuna maanteeametis on sõidueksamite sooritamisel tekkinud pikad järjekorrad, on erinevates portaalides eksamiaegadega lahti läinud vilgas kauplemine, kirjutab Postimees. 

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa sõnul pole aegadega kauplemine midagi uut, kuid viimasel ajal on seda sotsiaalmeedia tõttu rohkem. Eksamiaja ostmise soove leidub Facebookis eri linnade «Märgatud»-gruppides päris mitu.

Vanamõisa hoiatab petuskeemide eest ja kutsub inimesi üles ettevaatlikkusele. «Kui eksamikoha eest pakutakse 500–1000 eurot, on see juba kahtlane ja tuleks selgelt mõelda, kas selle summa eest ikka vaba koht ka saadakse,» nentis ta. «Kui keegi tahab aega vahetada ja on nõus selle eest raha maksma, on see tema vaba tahe. Küll aga peab arvestama, et kui soovitakse e-teeninduses aega vahetada, on risk, et mõlemad jäävad hoopis oma ajast ilma.»

Inimesed broneerivad Vanamõisa sõnul palju aegu interneti kaudu ning samal ajal, kui ostja ja müüja aega vahetavad, võib keegi kolmas huviline selle endale kinni panna. Vanamõisa sõnul on esimesed vabad sõidueksamiajad kogu Eestis veebruari alguses. Vahepeal võib e-teenindusse ka aegu juurde tekkida.

Samas on sõidueksami tulemused Tarmo Vanamõisa sõnul viimase viie aasta kõige kehvemad – üle Eesti sooritab eksami esimese korraga vaid 46 protsenti inimestest, teise korraga 38 ja kolmanda korraga 34 protsenti. Aastas võetakse vastu rohkem kui 32 000 eksamit, enam kui 16 000 on korduseksamid ja neist üle poole on kolmanda korra kordus eksamid.

«Kui õpilane isegi kolmandal korral eksamit ära ei tee, on kuskil viga,» nentis eksamiosakonna juhataja. «Ma ei süüdista autokoole, probleem on õpilastes. Viimase viie aasta statistikat vaadates on näha, et õpilastega on midagi juhtunud. Ma ei saa aru, mis täpsemalt toimub. Kas ei soovita õppida või ei saada lihtsalt hakkama? Kui tavakooli eksamil esimesel korral läbi kukud, siis sa ju õpid ja harjutad ja teed selle teisel korral üldjuhul ära, aga tundub, et sõidueksamile tullakse mütsiga lööma.»

Samuti on levinud, et suurematest linnadest minnakse mõnda väiksemasse kohta eksamit tegema lootusega, et see saab seal kergemini sooritatud. 

Kui mullu ostis peaaegu iga kolmas eesti täiskasvanu Lätist alkoholi, siis nüüd ostetakse alkoholi pigem läbisõidul, edastas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Konjunktuuriinstituudi andmeil jäi Lätis viinapoes peatuse teinu sisseost alla 50 euro, spetsiaalselt alkoholi järele sõitnu jättis Lätti 100-200 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing ütles, et kui veel viis kuni seitse aastat tagasi räägiti, et Eesti inimene ei ostnud suurtes kogustes alkoholi korraga, näiteks kohvrid, õlle- ja viinakohvrid ei olnud tavapoes müüdav kaup, siis seoses piiriostudega tekkis analoogselt põhjanaabritega, kelle käruga tassimist siin naerdi, olukord, kus ka eestlased ostavad suuri kohvreid.

Alkorallile lõunanaabrite juurde harjutas see Eesti inimesi ostma korraga suuri koguseid ning vähemaks jäi karmi alkoholipoliitika pooldajaid. Kui viis aastat tagasi eelistasid ranget alkoholipoliitikat pooled vastanutest, siis 2018. aastaks oli nende osakaal langenud 27 protsendini.

"Eks oluliseks saab see, kas see vahe, et kaasa osta, on nii oluline majanduslikult, et sul tasub kaasa osta. Praegu paljude toodete osas on juba niimoodi, et võib mööda vuhiseda ja saab Eestist sama hinnaga osta," sõnas Josing.

ALKO100 omanik Einar Visnapuu sõnul ei saa tema poeparkalt vaadates küll öelda, et pärast suvist akstiisitõusu tagasipööramist ostetakse Lätist vähem alkoholi.

Tema hinnangul on piirikaubandus praegu stabiliseerunud ja kui aktsiisilangetuse järgne elevus on möödas, siis hakkavad eestlased taas märkama, et tegelikult ei olegi alkohol Eestis nii odav kui arvati, sest kaupmehed alandasid vaid üksikute toodete hindu.

"Kui peaks juhtuma see, et Läti teeb oma meeletu aktsiistõusu, mis ta tahab siin 1. märtsil teha, siis võib tõesti juhtuda, et ei ole mõtet siia tulla, aga kui võtta tänast päeva, tulevikku me ju ei tea, mis toob, siis täna tasub siia väga tulla," lausus Visnapuu.