EESTI ELU

Mürgistusennetuse nädal: nikotiinitooted on lastele ohtlikud

Pixabay

Mürgistusinfotelefonile 16662 saabub üha tihedamini kõnesid seoses väikelastega, kes on nikotiinitoodete imemise või neelamise järel saanud mürgistuse. Kõige enam juhtub mürgistusi lastega kuni kolmanda eluaastani.

Nikotiinitoodetega seotud mürgistuste arv on viimasel aastal märgatavalt kasvanud. „Tarbijaid eksitab tihti tootjate info, et tegu on tubakavaba tootega. Need sisaldavad siiski nikotiini, mis on teatud koguses ohtlik,“ selgitab Terviseamet Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Oder hoiatab, et eriti ettevaatlikud peaksid olema väikelaste vanemad. „Laste kätte sattudes tekitab nikotiin kui närvimürk kindlasti mürgistuse vaatamata sellele, kas toode on tubakavaba või mitte. Selliseid tooteid tuleb sarnaselt kemikaalide ja ravimitega hoida lastele kättesaamatus kohas,“ lisas ta.

Nikotiinimürgistuse raskus oleneb sellest, kui palju ainet kehasse jõuab. Täiskasvanutel tekitab tõsiseid tervisekahjusid 0,5-1 mg nikotiini kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Lastel võib tõsiseid tervisekahjustusi tekitada juba 0,1 mg nikotiini kehakaalu ühe kilogrammi kohta.

Tubakat sisaldavas huuletubakas on maksimaalne nikotiini kogus kuni 1 mg, tubakavabas nikotiinipadjas jäävad tavapärased nikotiini kogused 10 ja 20 mg vahel. “Viimastel aastatel on turule ilmunud nikotiinipadjakesed, kus nikotiini sisaldus küünib isegi 50 mg-ni. Salaturul müüakse nikotiinipadjakesi, milles on ligi 250 mg nikotiini. Need tooted on juba tõsiselt ohtlikud,“ selgitas Oder.

„Tubaka- ja nikotiinitooted ei ole lastele mõeldud. Kui kahtlustate, et laps on tarvitanud mistahes nikotiinitooteid, võtke kindlasti ühendust mürgistusinfoliiniga 16662. Kui laps on juba uimane või teadvuseta, tuleb nikotiinimürgistuse kahtluse korral helistada kohe hädaabinumbril 112,“ soovitas Oder.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile 16662 helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 79 43 79 4).

Maxima võtab kasutusele täiendavad meetmed lahtiselt müüdava toidu ohutuse tagamiseks

Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti soovitusele vähendada tarbijate kontakti lahtise valmistoiduga pakendab Maxima varasemalt tarbijale kättesaadava lahtise toidu nagu saiakesed, küpsised, kompvekid ja pähklid.

MAXIMA Eesti tegevjuhi Edvinas Volkase  sõnul oleme klientide tervise huvides  pakendanud lahtised tooted, mis varasemalt tarbijal oli endal võimalik valida ja pakendada. „Eelpakendasime kõik saia- ja kondiitritooted, pähklid ning lahtised küpsised ja kompvekid,“ selgitas Edvinas Volkas. „Kui puu- ja juurvilja on võimalik enne söömist hoolikalt pesta, siis pagaritooted ja küpsetised on valmis kohe söömiseks,“ lisas Edvinas Volkas.

Maxima lahtise liha-ja kala letid ning kulinaarialetid on kõik kaetud ning sellega on toit juhusliku nakkuse eest kaitstud. „Maxima teeb kõik, mis võimalik, et kaitsta nii kliente kui ka töötajaid ning pakkuda turvalist kauplemiskeskkonda nii klientidele kui ka töötajatele,“ rõhutas turvalisuse tähtsust Edvinas Volkas.

Lähtuvalt Terviseameti soovitusest saavad kõik Maxima poed täna õhtuks kaupluse põrandale märgistuse klientidele soovitusliku pikivahe hoidmiseks. Nii ostjate kui töötajate ohutust silmas pidades on Maxima suurendanud kauplustes tähelepanu hügieeninõuete täitmisele ning töötanud välja ettevõttesisese raporteerimisjuhendi võimalikuks kriisisituatsiooniks. Kõikides poodides toimub mitu korda päevas kontaktpindade (ostukorvid ja -kärud, makseterminalid, puuteekraanid, kassalindid) desinfitseerimine ning kogu kaupluses viiakse igapäevaselt läbi veelgi põhjalikum puhastus. Klientidele pakutakse kaupluses võimalust käte desinfitseerimiseks nii sisenemisel kui väljumisel. Maxima kavandab lisameetmeid oma töötajate ohutuse tagamiseks individuaalsete desinfitseerimisvahendite ning näokaitsete näol.

Maxima Eesti jaekaubandusketti kuulub 84 kauplust, millest 58 on Maxima X kodukauplused, 21 Maxima XX supermarketid, 3 Maxima XXX hüpermarketit ning 2 Express-formaadi mugavuspoodi, lisaks Barbora kaubamärgi all toimiv e-pood. Jaekaubandusketti kuulub kaheksa kulinaariatsehhi ja logistikakeskus.

Maxima on Baltikumi suurim jaekaubandusettevõte. Maxima Eesti koosseisu kuulub 3700 töötajat. DDB Brand Capitali Baltimaade kaubamärkide uuringu kohaselt on Maxima parima hinna ja kvaliteedi suhtega ettevõte Eestis.

Tele2 ja Telia toetavad koolilaste koduõpet ruuterite ja internetiga

Foto: Shutterstock.com

Sideettevõtted Tele2 ja Telia annavad algatuse „Igale koolilapsele arvuti!“ vahendusel abi vajavatele koolilastele tasuta 450 taskuruuterit ja internetipaketti, tagamaks korralikud ja võrdsed e-õppe võimalused ka neile õppuritele, kel kodus püsiv internetiühendus puudub.

Algatuse „Igale koolilapsele arvuti!“ ellukutsuja ja eestvedaja Sven Jablonski sõnul on e-õppes osalemiseks vaja kindlasti arvutit või vähemalt tahvelarvutit. „Kõikidel meie õpilastel täna kahjuks ei ole selliseid võimalusi, nii mõnelgi lapsel tuleb arvutit jagada kodus kaugtööd tegeva vanemaga, samuti on kinni suurem osa internetiühendusega raamatukogudest. See kõik aga takistab pikemaajaliselt koolis edasijõudmist,“ lisas Jablonski. „Hetkel oleme abivajajaid tuvastanud läbi SA Innove kiire tegevuse ning SA Innove abiga saadame esimesed seadmed abivajajatele välja juba homme. Kuna see abi on selgelt suunatud vaid neile, kes seda väga vajavad, siis abivajajate tuvastamiseks on klassijuhatajate ning kohaliku omavalitsuse roll väga suur. Ootame aktiivset koostööd.“

Telia erakliendiüksuse juhi Kristjan Viilmanni sõnul on äärmiselt oluline, et kõigil õpilastel oleks praegu kodudes tagatud võrdsed võimalused edukaks e-õppeks: “Statistika ütleb, et täna puudub 3-7% Eesti õpilastel kodus püsiv internetiühendus, mis toetaks praeguses eriolukorras distantsilt õppimist. Telia tuleb hea meelega omalt poolt appi, et õpilastele oleks tagatud kindel ligipääs nii koolimaterjalidele kui õpetajatega kontakti hoidmisele.”

Tele2 Eesti tegevjuhi Chris Robbinsi sõnul oli ta siia kolides positiivselt üllatunud Eesti e-õppe süsteemi ülesehitusest ning kasutajamugavusest. „Elame e-riigis, mistõttu ei tohi koolis edasijõudmisele takistuseks saada korraliku internetiühenduse puudumine. Kuna oleme sideoperaator, tahame omalt poolt anda õpilastele teadmistekogumisele hoogu juurde taskuruuterite ning piiramatu internetiga“, lisas Robbins.

Lisaks sideettevõtete initsiatiivile oodatakse algatusega liituma kõiki eraisikuid ning ettevõtteid, kellel on üle töötavaid arvuteid või tahvelarvuteid, mida õpilastele kasutada anda. Algatus „Igale koolilapsele arvuti!“ sai alguse pühapäeval, mil inimestel tekkisid esimesed probleemid. 17.03 liitus algatus nädalavahetusel toimunud hackathoni eestvedaja Maria Rahamägi meeskonnaga, kus otsiti lahendusi praeguses eriolukorras ilmnenud suurematele probleemidele.

Algatuse taga on Kätlin Rohilaid-Aljaste, Maria Rahamägi, Sven Jablonski ja Nele Labi, rohkem saab algatuse ja selles kaasa löömise võimaluste kohta lugeda siit.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD