CV.ee viis novembris läbi küsitluse, kus osales ühtekokku 700 inimest, kellest 400 olid töötava eraisiku rollis ja 300 inimest tööandja rollis. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, kui palju on Eesti ettevõtetes inimesi, kes töötavad mitmel ametikohal, milline on mitme rolli pidamise mõju ja tegelik põhjus ning kuidas suhtuvad sellesse tööandjad.

Eraisikute vastustest selgus, et suisa 43 protsenti inimeste sissetulek laekub erinevatelt tööandjatelt. Peamiste põhjustena mitut töökohta pidada tõi 41 protsenti mõjuva põhjusena välja suurema sissetuleku, 17 protsenti enesearengu läbi mitme töö ning üllatuslikult 15 protsenti oskamatuse öelda “ei”.

Tööl käivatest inimestest 17 protsenti vastas, et neil on oma ettevõte, kuid vaid 10 protsendi jaoks oma ettevõte peamine sissetuleku allikas ning suurel enamusel on oma ettevõte pigem passiivselt muude tegemiste kõrvalt.

Tööandjate vastustest selgus, et enamik juhid ehk 80 protsenti on teadlikud sellest, et nende ettevõttes töötavad inimesed mitmel ametikohal, ja neist 77 protsenti usub, et nendega on mitmel töökohal töötamine avatult läbi räägitud. Seevastu mitmel ametpositsioonil töötavad inimesed ütlesid, et vaid 22 protsenti on küsinud oma tööandja arvamust ja vaid 19 protsenti märkis, et tööandja suhtub mitmel töökohal töötamisse positiivselt.

Küsitlusega taheti välja selgitada ka, kui palju on neid inimesi, kes töötavad rohkem kui kahel ametikohal samaaegselt. Selgus, et enamik inimesed töötavad siiski maksimaalselt kahe tööandja heaks, kuid vastanutest 15 protsenti töötas vähemalt kolme tööandja heaks. Kui eraisikute vastustest selgub, et neli inimest kümnest töötab mitme tööandja heaks, siis tööandjate peades on olukord märksa positiivsem. Üllatuslikult 44 protsenti tööandjatest usub, et nende ettevõttest üks kuni kaks inimest kümnest töötab mitme tööandja heaks ja vaid 12 protsenti tööandjatest usub, et kolm inimest kümnest teeb mitme tööandja heaks tööd. Seda, et neli inimest kümnest töötab mitme heaks, ei arva ükski tööandja.

Mitmel töökohal töötamist peab suur osa tööandjatest positiivseks või lühidalt öeldes aktsepteeritavaks, sest kui inimesi on vähe, tuleb häid inimesi jagada. Samas nagu küsitluse tulemused näitavad, et pruugi tööandjad olla väga hästi valgustatud, millist tööelu tema meeskonnaliikmed elavad.

Oluliselt rohkem oli tööandjate poolt negatiivseid kommentaare, pidades mitmel töökohal töötamist oma ettevõtte seisukohalt halvaks, kuna inimesed on väsinud, sageli hõivatud muude kohustustega, ei suuda nii hästi fokusseerida ja ettevõtte ajalise tööplaani loomine on sageli keeruline.

“Näib, et üldiselt on meie tööturg üsna suure hüppe edasi teinud, sest just tööandjate aktsepteeriv suhtumine mitme töökoha pidamisse on olnud ehk suurim muutus. Tõenäoliselt on kogu aeg meie seas olnud inimesi, kes teevad mitut tööd, kuid me ei rääkinud sellest, sest levinud oli “ühe jumala” kummardamine nagu mulle hiljaaegu üks tegevjuht üles. Oleme olukorras, kus me ei räägi enam nii palju tööotsijast vaid tööle meelitatavast ja temale pakutavast väärtuspakkumisest, mille mõjuvaks komponendiks on vabadus”, kommenteeris küsitluse tulemusi CV-Online turundusjuht, Maris Viires.

Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit allkirjastasid esmaspäeval üleriigilise alampalga kokkuleppe kaheks aastaks, millega tõuseb miinimumkuupalk järgmisel aastal 584 euroni ja tunnipalk 3,48 euroni.

19. novembril toimunud lepituskoosolekul võtsid sotsiaalpartnerid vastu riikliku lepitaja ettepaneku sõlmida uus alampalga kokkuleppe kaheks aastaks.

2021. aastast tõuseb üleriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutväärtuse fikseerivad tööandjad ja ametiühingud järgmisel suvel, võttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020. aasta juunis.

Tööturu osapooled leppisid ühtlasi kokku algatada ühine uuring üleriigilise alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.

Praegu on Eestis kehtiv kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot.

Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid ehk kõigi Eesti tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit.