Ettevõtluskõrgkooli Mainor maksuõppejõu Janus Paurmani sõnul tuleb praegu riigiabi taotlemisel välja, et paljudel inimestel on selgelt puudu finantskirjaoskusest – sotsiaal- ja tulumaksu tasumine on tekitanud inimestes tunde, et riik hoolitseb nende eest igal juhul, aga tegelikkuses see nii ei ole.

Janus Paurmani sõnul on praegu eriti ühemehefirmade ja ka näiteks võlaõiguslike lepinguga töötajate mure, et me tasusime ju riigile makse ja miks meid toetusest välja jäetakse. “Eestis on maksud üldjoontes sihtotstarbelised ning kui näiteks töötuskindlustuse potti ei panusta, ei saa sealt ka suurt midagi tagasi loota. Nende seoste mõistmine on oluline ja hetkel tuleb see väga valusalt välja,” ütles Paurman.

“Keerulisem seis on kui inimene on töötanud mitte palgatöötajana, vaid käsundus- või teenuslepinguga, nagu näiteks spordiklubide töötajad. Selliste võlaõiguslike lepingute puhul oli ühest küljest tõesti eesmärk töötaja enda paindlikkus, kuid teisalt paljud ettevõtteid ei soovinud inimesi endaga siduda. Hoiti lahti võimalus lepinguline suhe kiirelt lõpetada ning teinekord säästeti ka sotsiaalsetelt garantiidelt ehk jäeti töötuskindlustusmakse tasumata,” kirjeldas Paurman.

“Näiteks 1400-eurose keskmise palga pealt oli töötuskindlustusmakse 33,6 eurot kuus ehk aastas kokku 403 eurot,” kirjeldas Mainori maksuõppejõud.

“Paindlikkus on tihti hea ja kõigi töötajatega ei peagi palgalepingut sõlmima, kuid eeldus on siiski kõikide maksude tasumine. Samas kui võlaõiguslikus lepingusuhtes töötaja pealt on töötuskindlustusmaks ära tasutud, siis tekib inimesel garantiide osas õigustatud ootus. Selles osas on riigi poolt praegu seis segane,” lisas Paurman.

“Praegune olukord on maksuõppetund, mis näitab, et Eesti maksusüsteem ei ole käinud kaasas töölepinguliste suhete muutustega, mistõttu on meil ka üle 50 000 rahulolematu inimese. Nüüd peame oma maksusüsteemi kaheksast-viieni tehasetöötaja mentaliteedilt 21. sajandisse viima,” lisas Paurman.

Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv. Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud 16 protsendipunkti ehk täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest.

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul analüüsis amet kriisikomisjoni tellimuse alusel, kas inimesed on pärast eriolukorra kehtestamist jäänud paiksemaks. "Liikumisanalüüsist selgus, et Eesti inimesed viibivad eriolukorra ajal keskmiselt 20 tundi oma peamises asukohas, lühenenud on päeva jooksul läbitud vahemaa seniselt 27,5 kilomeetrilt 17,6 kilomeetrile ning käikude arv päeva jooksul peamisest asukohast mujale on vähenenud 1,8-lt 1,5-le," rääkis Mägi.

"Märtsi lõpus lisandusid uued avalikes kohtades kehtestatud liikumispiirangud. Liikumisanalüüsist selgus, et võrreldes eriolukorra esimeste nädalatega, kui liikumine vähenes, ei ole täiendavad piirangud liikumisele nähtavat mõju avaldanud," lisas Mägi.

Liikuvusanalüüsi avalik kaart asub: http://www.stat.ee/liikuvusanalyys

Statistikaamet kasutas liikumisanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis saadi mobiilioperaatoritelt. Nende alusel arvutati välja kogu Eesti paiksusmäär. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid, tegemist oli anonüümsete koondandmetega. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal tuvastada ega analüüsida.

Neli nädalat tagasi kehtestati Eestis eriolukord, mille tõttu suleti koolid, peatati kultuuriasutuste tegevus ja piirati laevareise. Järgnevate nädalate jooksul on kehtestatud uusi liikumispiiranguid, sh suletud kaubanduskeskused. Statistikaameti, mobiilioperaatorite, riigikantselei, terviseameti, andmekaitse inspektsiooni, ministeeriumide, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Positiumi koostöös tehtavast liikumisanalüüsist saab kriisikomisjon eriolukorra ajal ülevaateid inimeste liikumisest ning see on üks näitaja, mille alusel otsustada, kuidas piirangud järk-järgult lõpetada. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.

Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

Mobiilioperaatorid tegid igaüks eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020.

Operaatorid arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete ajalooliste andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides on Eesti inimesed viibinud või viibivad. Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt (nt Tallinnas ning Tartus asumite järgi).

Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted, nt "XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed". Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil. Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikumisanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikumisanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega.

Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.