Siseministeeriun saadab Valitsusse tuleohutuse seaduse muutmise eelnõu, mille üks eesmärk on tulesurmade vähendamine läbi vingugaasianduri kohustuse kehtestamise puupliidi, -ahju või -kaminaga eluruumides, aga ka tuleohutusega seotud asjaajamise lihtsustamine.

„Pea 95 protsendil juhtudest on tulekahjus hukkunute surma põhjus vingumürgitus,“ sõnas siseminister Mart Helme pressiesindaja teatel. „Valdava osa neist surmadest oleks olnud aga võimalik ära hoida nii lihtsa tegevusega nagu vingugaasianduri soetamine. Ehkki kohustuslikuks vingugaasianduri hankimiseks puupliidi, -ahju või- kaminaga kodudes näeme ette kaheaastase üleminekuperioodi, siis miks mitte juba tulevastel jõuludel lähedase kingipakki see mõnekümne eurone elupäästja torgata?“

Seaduse muudatus näeb ka ette kohalike omavalitsuste ja erasektori senisest erinevat rolli tuleohutuse tagamises. Tuleohutute hoonete arvu suurendamiseks kavatsetakse rakendada efektiivsemaid ja vähem bürokraatlikke lahendusi. Nii kaotatakse eelnõuga osadel hoonetel iga-aastase enesekontrolli tuleohutusearuande esitamise kohustus ning asendatakse see hoopis tuleohutuseksperdi või –spetsialisti külastusega.

See vähendab kirjalike aruannete esitamise ja kontrollimise koormust nii ettevõtetele kui ka päästeametile ning lisab vastavatele objektidele kontrolliks täiendava silmapaari. Muudatus puudutab pea 10 000 hoonet, millest 2000 hoone omanikud pole pidanud siiani moel ega viisil riigiga suhtlema. Muudatuse järgselt suureneb tuleohutute hoonete hulk eeskätt just nende võrra, aga pikemas vaates kõigi 10 000 hoone võrra.

Lisaks võimaldab seaduse muutmine kohalikel omavalitsusel väiksemate ehitiste puhul ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel tuleohutusnõuete täitmist hinnata iseseisvalt. Samuti tõhustatakse võimalusi päästeameti ennetustööks luues vajalikud andmebaasid info kogumiseks ja töötlemiseks. Maastiku kontrollitud põletamise lubamisega luuakse tingimused maastikupõlengute ennetamiseks ning liigikoosluse säilitamiseks. Tuleohutusteenuste kvaliteeti suurendatakse tuleohutusspetsialistidele ja -ekspertidele pädevusnõuete seadmisega.

Enam kui pooltel Eesti kuueaastastel lastel on mõni kiiret lappimist vajav hambaauk, selgub hiljutisest uuringust, edastas neljapäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Nii tohtrid kui ka ametnikud tunnistavad, et olukord on hull vaatamata sellele, et laste hambaravi on tasuta. Kui auklik on täiskasvanute naeratus, ei ole veel teada, sest uuring alles algas.

Kolmeaastaste seas oli tervete hammastega lapsi 71 protsenti, kaarieseravi vajas 29 protsenti lastest. Terved piimahambad oli 28 protsendil kuueaastastest, 58 protsendil olid piimahammastes kohest ravi vajavad hambaaugud. 12-aastaste seas oli tervete hammastega lapsi 32 protsenti.

Kui laste hammaste olukorda on ka varasematel aastatel uuritud, siis esimest korda hakatakse sel aastal üles lugema täiskasvanute hambaauke. Hambaarst Marek Vink pakub, et väga ilus see tulemus ei tule, sest ligi 40 protsenti täiskasvanutest hambaarsti juures ei käi.

Kogu Eestit hõlmava uuringu tulemused selguvad 2021. aastal.

Uuringu ajal leitud hambaauke kohapeal ei parandata. Edaspidi on kavas laste ja täiskasvanute hammaste olukorda hakata uurima iga viie aasta tagant.