Siseministeeriumis toimus kolmapäeval valitsuse kriisikomisjoni istung, mille eesmärk oli teha kokkuvõte Kagu-Eesti tormisündmustest, sellega seotud õppetundidest ja anda ülevaade edasistest planeeritavatest tegevustest.

Lisaks siseminister Mart Helmele osalesid komisjoni istungil ka riigihalduse minister Jaak Aab ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kagu-Eesti tormisündmustest järeldusi tehes oldi ühel meelel, et kriisiolukordadeks valmistumisel kui ka nende lahendamisel on kõige olulisem erinevate osapoolte juba eelnevalt planeeritud koostöö ja ühtne olukorrateadlikkus.

Siseminister Mart Helme rõhutas, et kriiside lahendamise võimekus ei tule üle öö, mistõttu peab kriisideks valmistumine toimuma kogu aeg. "Hädaolukorra seadus sätestab, et iga asutus ja isik täidab oma põhitegevusega seotud ülesandeid ka kriisiolukorras. Sama põhimõte kehtib ka elutähtsat teenust korraldavatele asutustele ja nende ettevõtetele," sõnas Mart Helme. "Kui aga mõni osapool jätab oma ülesanded täitmata, siis ei suuda seda tühimikku kompenseerida ka ükski keskne koordinaator, näiteks Kagu-Eesti puhul päästeamet."

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on vajalik, et kohalikud omavalitsused oleksid valmis oma elanike eest kriiside ajal parimal võimalikul moel hoolitsema. "Lõuna-Eesti tormiga selgus, et omavalitsused ei saanud piisavalt kiiresti informatsiooni olukorra ulatusest ja sellest kui kaua elektrikatkestus eri piirkondades kestab. Tulevikus peaks infovahetust korraldama keskne koordinaator," märkis minister Aab. "Omavalitsused peavad üle vaatama ja regulaarselt uuendama plaani, kuidas hädaolukorras tegutseda ja kohalikke elanikke informeerida. Hädaolukorra plaan peab olema kõigil omavalitsustel, mitte ainult suurematel. Hädavajalik on ajakohane nimekiri prioriteetsetest objektidest, mille elektrivarustus tuleb taastada esmajärjekorras ja vajadusel tagada ka generaatori olemasolu. Esmatähtsad on hooldekodud ja haiglad," tõi Aab välja.  Tema sõnul on omavalitsused pärast haldusreformi suuremad ja võimekamad ning neil on head eeldused kriisidega toimetulekuks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib järgmisel aastal teha telekomiettevõtetega tihedat koostööd, et kehtestada kriisiolukordade ajaks sideühenduse toimepidavuse nõuded. Seejärel saavad mobiilioperaatorid tagada pikemaajalise autonoomse energiavajaduse mobiilivõrgus, et mobiilside oleks võimalikult hästi kättesaadav ka näiteks raskete ilmastikuolude ajal. "2022. aastaks lisandub juba praegu olemasolevale kaheksale autonoomse elektrivarustusega tanklale veel 16 tanklat üle kogu Eesti nii, et kõik maakonnad kaetud oleks. Need on mõned olulised sammud, et kriisiolukordades paremini ühendust hoida," selgitas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Siseminister Mart Helme ütles, et kõik osapooled – asutused ja ettevõtted – peavad lisaks oma igapäevastele arendustegevustele ja äriprotsesside juhtimisele läbivalt rõhku panema ka kriisideks valmistumisele ning õpetama oma inimesi ümberlülituma tavatöölt kriisi lahendama. "See ei saa olla eraldi osa, kuna kriisi korral ei ilmu kuskilt nurga tagant välja mõni müstiline superjõud, kes oskab lahendada absoluutselt kõike – igaüks peab panustama. Liiga mugav mõtlemine paraku kriisideks valmisolekut ei paranda,2 jätkas Helme.

Võru Linnavalitsuse 27. novembri istungil anti Kaitseväele nõusolek 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõppe harjutuste läbiviimise ajal müra tekitavate imitatsioonivahendite kasutamiseks 2. jaanuarist kuni 23. detsembrini 2020.

Vahetult enne laskeväljaõppe toimumist teavitatakse üldsust.

Tööpäevadel kella 7–20 Kaitseväe Taara linnaku territooriumil (Kose tee 3a, Võru linn).