Eesti otsustas möödunud nädalal liituda peamiselt Ida-Euroopa riikidest koosneva vähemusega, mis hääletas Brüsselis selle vastu, et suured tehnoloogiagigandid, nagu Google, Apple ja Facebook, peaksid edaspidi igas riigis avalikustama oma teenitud kasumi ja makstud maksud, kirjutab Postimees. 

Loomulikult olid avalikustamise vastu madala maksumääraga Iirimaa, Malta ja Luksemburg, kuna USA netihiiud on oma Euroopa peakontorid asutanud just neisse riikidesse ja maksavad kogu Euroopast saadud tulu just nende riikide kassasse. Näiteks Iirimaal on ettevõtte tulumaks vaid 6,25 protsenti, samas kui Suurbritannias on see 19 protsenti.

Kummalisel kombel otsustas konkurentsivõime nõukogus 28. novembri otsustamisel olnud direktiivi muutmise blokeerijatega liituda ka Eesti, keda hääletusel esindas diplomaat Marten Kokk. Eesti on eesistumisest saadik olnud üks netihiidudele universaalse digimaksu kehtestamise eestvedajaid.

Rahandusministeeriumi teatel tekkis probleem sellest, et maksudirektiivi arutamist ja vastuvõtmist kavandati vales nõukogus (COMPET), muudatuse õiguslik alus on Eesti hinnangul vale ja see plaaniti vastu võtta häälteenamusega. Eesti arvates oleks palju õigem koht sellele eelnõule majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN), kes arutabki maksupoliitikaga seotud küsimusi ning teeb otsuseid ühehäälsuse põhimõttel.

Eesti leiab ka, et infovahetus riikide vahel juba toimib ning maksuhalduritele üle maailma esitatakse vastavaid aruandeid, misjärel nad vahetavad infot omavahel, ning see tagab, et maksuhalduritele on kõik läbipaistev.

Eelnõu järgi oleksid netihiiud pidanud hakkama oma tulusid avalikustama iga 28 ELi riigi kohta eraldi, ent 12 riiki hääletas sellise korra vastu, ehkki just uuendus oleks hädavajalik alus kauaräägitud digimaksu kehtestamisele. Hinnanguliselt jätavad Apple, Facebook ja Google praegu Euroopa Liidus maksmata 500 miljardi euro ulatuses makse aastas.

Iirimaa on aga teatanud, et riigi majandus kukub kokku, kui netihiiud hakkaksid makse maksma kõigis neis riikides, kus nad tegelikult tulu teenivad.

Koos Eesti ja Iirimaaga hääletasid netihiidude kasumi jätkuva varjamise poolt Sloveenia, Tšehhi, Ungari, Horvaatia, Küpros, Luksemburg, Austria, Rootsi ja Läti. Transparency Internationali vanemanalüütiku Elena Gaita hinnangul on kahetsusväärne, et osa liikmesriike seadis suurettevõtete huvid kõrgemale oma kodanike omast, kirjutab The Guardian.

Sotsiaalkomisjon otsustas tänasel istungil mitte toetada kollektiivset pöördumist „Eesti vajab kanepireformi“.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mõlder ütles, et komisjon otsustas kollektiivse pöördumisega mitte nõustuda. Mölder viitas Arstide Liidu hinnangule, mille kohaselt võib kanepi legaliseerimine rahva tervisele ohtlik olla ning rohkem tuleks keskenduda ravivõimaluste ja ennetavate sekkumiste parandamisele Eestis. „Kanepi turule lubamise tulud oleksid väiksemad, kui selle tekitatud kahjude hilisemaks likvideerimiseks tehtavad kulud,“ nentis Mölder. Ta lisas, et kanepi legaliseerimine võib tuua kaasa kangemate narkootikumide suurema leviku.

Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus sõnas, et pöördumisel oli väga suur äriline tagapõhi. „Seda rahalist argumenti võis näha pöördumise kaaskirjas, kus teema tähtsuse rõhutamiseks pöörati tähelepanu riigikassa kaotatud miljonitest, mis praegu liikuvat allilma rahakotti.

Lisaks on üheks kanepi tarvitamise pooldajate väiteks argument, justkui väheneks siis teiste meelemürkide tarbimine. Samas on toodud hoopis vastupidiseid andmeid, kanepiga alustamine teeb ukse lahti teistele meelemürkidele,“ rääkis Everaus.

Riigikogu võttis 4. juunil menetlusse kollektiivse pöördumise „Eesti vajab kanepireformi“, mille algatajad soovisid kanepi kasutamise seadustamist.