EESTI ELU

Kolmandas kvartalis oli Eestis 11 900 vaba töökohta

Pixabay

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu kolmandas kvartalis 11 892 vaba ametikohta, mida on aastatagusest 4 protsenti ning eelmisest kvartalist 6 protsenti enam.

Seejuures on vabade ametikohtade arv püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta esimesest kvartalist, teatas statistikaamet.

Ametikohtade koguarv – vabad ja hõivatud ametikohad kokku – oli kolmandas kvartalis 609 126, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 0,3 protsendi võrra väiksem.

Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusala osatähtsus, seda vastavalt 18, 15 ja 10 protsendiga. Need tegevusalad olid kolmandas kvartalis ka Eesti suurimad tööpakkujad – kaubanduses oli 2050, hariduses 1473 ja töötlevas tööstuses 1407 vaba ametikohta. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1125 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk osatähtsus ametikohtade koguarvus oli kolmandas kvartalis 2 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui 2018. aasta kolmandas kvartalis. Suurim oli see 3,1 protsendiga info ja side ning 2,9 protsendiga avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal, väikseim aga mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses, kus mõlemas oli näitaja 0,2 protsenti.

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kolmandas kvartalis kõikidest ametikohtadest 31 protsenti. Vabade ametikohtade määr oli suurim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,7 protsendiga. Riigiasutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2 protsenti, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,6  protsenti ja välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes 2,3 protsenti.

Enamik ehk 75 protsenti vabu ametikohti oli endiselt Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas 63 protsenti. Järgnes Tartu maakond 8 protsendiga ja Pärnu maakond 3 protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas 2,6 protsendiga ja Võru maakonnas 1,8 protsendiga maakonnas ning madalaim Hiiu maakonnas 0,2 protsendiga ja Lääne-Viru maakonnas 0,5 protsendiga.

Tööjõu liikumist iseloomustab tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku. See oli tänavu kolmandas kvartalis ligi 118 000, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 18 protsenti. Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga on tööjõukäive suurenenud 2 protsenti.

Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid kolmandas kvartalis esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 9 protsenti.

Võru linna tabanud gripilaine on taandumas

Võru Kesklinna Kool FOTO: Aigar Nagel

Võru Kesklinna koolist alguse saanud B-gripi puhang on vaibumas, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Terviseameti labor tuvastas Võrus neli gripijuhtumit, neist kaks Kesklinna koolis ja ühe lasteaias. Mujal Eestis on tuvastatud üks gripiviirus Lääne- ja teine Järvamaal.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul oli Võru Kesklinna koolis palju juhtumeid, kus lapsed jäid haigeks, kuid ei pöördunud arsti poole, vaid tulid hiljem tagasi kooli vanemate tõenditega. «Meil pole täpset pilti, kui palju oli grippi haigestumisi,» lisas ta. «Praegu ei saa veel öelda, kas Võru gripipuhang levib mujale Eestisse edasi,» rääkis Sadikova, kelle sõnul ei ole B-gripiviirus nii agressiivne kui A-gripiviirus.

«Tavaliselt haigestub viirusesse kas üks pere, klass või kool. Hoiame igal juhul pilku peal, kuid praegu võib öelda, et olukord on normaliseerumas.»

Keegi ei ole Sadikova sõnul senini gripi tõttu hospitaliseeritud, järelikult ei ole ka haiguse kulg olnud väga raske. «Gripiviiruse puhul on ohtlikud tüsis tused. Ülemiste hingamisteede haigused on üldiselt sama rasked, kuid nende puhul ei teki eluohtlikke tüsistusi.»

Septembrist, mil alustati vaktsineerimisega, on kaitsesüsti teinud 30 protsenti rohkem inimesi kui eelmisel aastal samal ajal. «Ka apteekides vaktsineeriti 5000 korda rohkem kui aasta varem,» lisas gripispetsialist. «Täpsed andmed saame teada jaanuaris.» 

Põletikulise soolehaigusega patsient: olen pidanud oma elus loobuma paljust

Pixabay

1. detsembrist kuni 7. detsembrini tähistatakse üle maailma põletikulise soolehaiguse nädalat, et juhtida tähelepanu Crohni tõvele ja haavandilisele koliidile (Inflammatory bowel disease). IBD-nädal kannab sõnumit „Teha nähtamatu nähtavaks“, mis keskendub igapäevaelus IBD- ga elamise tegelikkusele, sest väliselt tunduvad neid haigusi põdevad inimesed terved.

Crohni tõbi ja haavandiline koliit on seedetrakti põletikuga kulgevad autoimmuunsed haigused. Nende haiguste tüüpilised sümptomid on krooniline kõhulahtisus ja kõhuvalu, koliidi puhul lisaks vere- ja limaeritus pärasoolest ning Crohni tõvel kaalulangus. Mõlemad haigused kulgevad sageli korduvate ägenemistega, mis võivad kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Nende haiguste põhjused ei ole teada – arvatakse, et haiguse tekkeks on oluline pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõju ning soole mikrofloora eripära. Põletikulist soolehaigust ei ole võimalik ennetada. Enamasti kulgeb haigus ägenemistega ja võib taanduda (remissioon) kas raviga või iseenesest.

64aastane Margus Kokk on põletikulise soolehaigusega elanud juba 43 aastat. Kui ta oli 21, tehti talle esimene operatsioon – tol ajal ei pandud talle veel Crohni tõve diagnoosi. Esimesel operatsioonil eemaldati Margusel 30 cm jämesoolt, kuna arvati, et tegemist on soolesulgusega. Crohni tõbi diagnoositi Margusel 1995. aastal. Pärast mitmeid operatsioone paigutati talle 2014. aastal stoom. Kokku on Margusel eemaldatud 1,3 m soolt.

Kõige raskemate hetkede kohta ütleb Margus, et on haiglas operatsioonijärgselt kaks korda n-ö „surnust üles ärganud“. „Taastumine koomast on olnud raske. Igapäevaelus pean kogu aeg arvestama oma seisundiga, pidanud ka loobuma osadest toitudest, spordi tegemisest, füüsilisest tööst, koormusest jne. Saan viibida vaid kohtades, kus tualeti kasutamine on võimalikult lähedal. Öised tualetis käimised häirivad rahulikku und. Lühikese soole tõttu ei imendu tavatoit minu organismi vajalikul määral, mistõttu olen alakaalus. Mineraale ja vitamiine saan süstides lihasesse. Ägenemise perioodidel või ka lihtsalt ilma muutumisel tunnen ennast väsinuna ja närvilisena.“ „Raske on olnud operatsioonidega kaasnev: suured valud ja pikk taastumine,“ lisas Margus. „Samuti töökohtade vahetused, kuna ma polnud võimeline enam kõiki oodatud ülesandeid täitma. Sain aru, et ma ei ole enam võrdne teiste töötajatega. Väga häirivad on ka pidevad kõhuvalud, kõhulahtisus ja WC leidmise probleemid.“ „Kui ravist rääkida, siis 1976-1995 ei olnud mul mingit pidevat ravi, enne kui dignoos pandi,“ sõnas mees. „Peale diagnoosimist sain alguses tabletiravi, edasi kuni tänaseni saan bioloogilist ravi. Mind on bioloogiline ravi aidanud ja hoidnud haiguse remissioonis.“ Neile, kes on äsja haiguse diagnoosi saanud, soovitab Margus mitte pead norgu lasta, vaid kuulata ja vaadata, mida keha nõuab ja mida eemale lükkab. „Ravimitest ei tasuks kergekäeliselt loobuda, ainult tervisliku toidu peale üle minnes. Minu näite puhul võib haigus olla varjatud kujul remissioonis ca 20 aastat ja ägeneda uuesti hoopis kurjemal kujul. Kindlasti võiks võtta ühendust meie seltsiga, kus saame üksteisele alati toeks olla.“

„Tegemist on haigustega, mis pole Eestis veel nii laialdaselt levinud nagu Lääne-Euroopas või USA-s,“ lausus Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Benno Margus. „Nende haiguste puhul me tõesti ei oska öelda, millest need täpselt tekivad. Samuti ei saa patsiente täiesti terveks ravida. Ükski ravim pole haavandilise koliidi ja Crohni tõve puhul ülitõhus.“dddddddd Patsientide ravist rääkides toob dr Margus välja, et Eestis on olemas kõik ravivõimalused mis mujal maailmas. „Ravi puhul saame alustada samm-sammult ning vajadusel kõik ravivõimalused läbi proovida. Üks tõhusamaid ravisid on bioloogiline ravi, kuid ka see ei ole antud haiguste puhul imeravim. Umbes 40% haigetest jõuab remissiooni ning on juhtumeid, kus haigus on ise remissiooni läinud.“

„Soolehaigustega võivad kaasneda ka muud haigused – näiteks maksa- ja sapiteede haigused, lülisamba ja liigeste probleemid, silma- ja nahaprobleemid ning veel mitmed muud võimalikud soolevälised haigusilmingud. Mõned neist ei pruugi kaduda isegi siis, kui jämesool eemaldatakse. Aastaid kestnud jämesoolepõletik suurendab ka jämesoolevähi riski,“ lisas dr Margus. „Tegemist on väga raskete haigustega, millest ei parane, kuid tänapäeval me oskame juba ette ennustada, kui tõsiseks võib haiguse kulg muutuda ning vastavalt sellele ka seada raviplaani.“


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD