Kolmapäevast kuni neljapäeva hommikuni on COVID-19 viiruse tõttu Eesti haiglates surnud kuus inimest.

Kuressaare haiglas suri 73-aastane naine, 87-aastane naine ja 77-aastane mees, Tartu ülikooli kliinikumis 55-aastane mees ja 92-aastane naine ning Põhja-Eesti regionaalhaiglas 86-aastane naine. 

Ajavahemikul 1. aprill kell 7 kuni 2. aprill kell 7 laekus Eestis 1372 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust, millest kuus protsenti ehk 79 analüüsi osutusid positiivseteks. 

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (30), Harjumaal (25), Pärnumaal (6),  Ida-Virumaal (5) ja Viljandimaal (5).

Eestis on kokku tehtud 15 725 testi, nendest 858 ehk viis protsenti on olnud positiivsed. 

Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegrupis 50-54 eluaastat (11 protsenti) ning vanusegruppides 45-49 eluaastat (10 protsenti) ja 55-59 eluaastat (10 protsenti). 

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Ida-Tallinna keskhaigla laborites.

2. aprill seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 85 patsienti, 16 inimest on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 45 inimest ning surnud 11, neist 10 haiglates ja üks hooldekodus.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni  peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Välisministeeriumi kinnitusel on üle 2650 inimese ehk enamik välismaal viibijatest, kes on soovinud Eestisse naasta, seda tänaseks saanud teha..

Veel on välisministeeriumile teadaolevalt 136 eestimaalast, kes sooviksid võimalikult kiiresti naasta ja ministerium kaardistab neid, kes on teatanud, et jäävad ajutiselt välismaale.

Reisivõimalused on äärmiselt piiratud. Enamik regulaarseid liinilende on töö lõpetanud, jäänud on üksikud Euroopa Liidu liikmesriikide korraldatud erilennud. Ka erilennule tuleb registreerida ja soetada pilet. 

Samuti peavad reisijaid transiidi jaoks silmas pidama meie lähinaabrite piiranguid, mis võivad kiiresti muutuda.

Soome uute võimalike piiravate meetmete osas ei ole rohkem infot, kuna Soomes ei ole veel vastavaid otsuseid kinnitatud, kuid lähipäevil peatab Soome reisijateveo laevadel suunaga Soome. Esialgsetel andmetel ei puuduta see kaubavedu ja Soomest Eestisse suunduvaid reisijaid. Kuna vastav otsus pole veel jõustunud, on detailid ja täpne jõustumise kuupäev endiselt alles selgumisel ning välisministeerium jälgib Soome valitsuse otsuseid. Laevaliiklust puudutavate küsimuste korral tuleb ühendust võtta laevafirmaga. 

Kuni laevaliikluse peatamise otsuse jõustumiseni kehtivad Soomes varem antud piiriületuseeskirjad ehk kui Eestisse jõudmiseks on Eesti kodanikul või kolmanda riigi kodanikul, kellel kehtiv Eesti elamisluba, ainus võimalus tulla läbi Helsingi, siis ei tehta selleks Soome piirivalve poolt takistusi. Sellest on informeeritud ka lennufirmasid. Lennufirmadel on õigus jätta lennult maha isik, kes võib ohustada enda või teiste tervist või turvalisust.

Helsingi lennujaamas on rakendatud täiendavaid kontrollimeetmeid ehk kõigil välismaalt Soome saabuvatel inimestel palutakse enne piiriületust täita ankeet ja seda kontrollib piirivalveametnik. Soome Uusimaa maakonna piiride ületamise liikumispiirangud kestavad kuni 19. aprillini. Transiidi eesmärgil on võimalik Uusimaa maakonda siseneda näiteks Turu sadamast Helsingisse, kuid kaasa peab võtma tõendina laevapileti, mis kinnitab, et Eesti on lõppsihtpunkt.

Alates 1. aprillist kehtivad Poolas uued karmimad riigisisesed liikumispiirangud, kuid piirangud ei puuduta rahvusvahelist kaubavedu.

Leedu valitsuse otsusega lõpetatakse alates 4. aprillist reisijate lennu- ja laevatransport, ainsaks erandiks Kiel-Klaipeda praamiühendus ning kaubaveod jätkuvad. 

Venemaa sulges 30. märtsil piirid nii sisenejatele kui ka väljujatele, väljaarvatud eranditele. Vene Föderatsiooni kodanikest isikuid lubatakse riiki sisse, kuid Venemaalt välja ei lubata. Sama kehtib topeltkodakondsusega isikute suhtes.Välismaalt Venemaale sisenejad peavad läbima 14-päevase eneseisolatsiooni. Euroopa Liidu kodanikel võimaldatakse Venemaalt lahkuda. Aina enam kehtestatakse liikumispiiranguid ka erinevates Venemaa rajoonides. 

Samuti on välisministeeriumile teadaolevalt uued piirangud kehtestanud mitmed riigid.

Indoneesia keelab lähitulevikus välismaalaste sisenemise riiki, sealhulgas transiidi eesmärgil. Siseriiklikud lennud lõpetavad toimimise 1. aprillist. 

Austraalias on Qatar Airways lisanud lende Euroopasse, kuid on võimalik, et pärast 3.-4. aprilli võib äralendude arv olematuks muutuda. 

Horvaatias on välismaalastel vaja ennast politseis registreerida. 

TAP on kõik liinilennud Portugalist ja Portugali peatanud. Madeira on kehtestanud iganädalase saartele sisenejate piirmäära. 

Myanmariga on alates 30. märtsist kuni 13. aprillini kogu rahvusvaheline reisilennuliiklus peatatud. 

Kuuba teatas 31. märtsil, et katkestab rahvusvahelise reisilennuliikluse ja kõik teiste riikide laevad peavad Kuuba vetest lahkuma. 

Liikumispiirangute karmistamisest või pikendamisest on teatanud ka Armeenia, Bulgaaria, Holland, Montenegro, Poola, Tšehhi, Türkmenistan, Türgi, Valgevene.

Asukohariigis kehtestatud piirangute tõttu hätta jäädes tuleb võtta ühendust lähima Eesti saatkonnaga või helistada välisministeeriumi hädaabitelefonil +372 53 019 999.