Neljapäeval jõuab valitsuse ette tuleohutuse seaduse muutmise eelnõu, mis teeb muuhulgas aastast 2022 kõigis tahkeküttega ruumides vingugaasianduri kohustuslikuks. 

Seaduse eesmärk on vähendada tules hukkunute arvu, suurendada tuleohutute objektide hulka, tõsta tuleohutusteenuste kvaliteeti ning luua ülevaade küttesüsteemidest. Tuleohutuse seaduse muudatustega kaasatakse ja kasutatakse senisest enam erasektori pädevust tuleohutuse tagamisel ning kiirendatakse ehitus- ja kasutuslubade menetluste läbiviimist.

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur 2022. aastast kohustuslikuks. Praegu on vingugaasiandur kohustuslik eluruumides, kuhu on paigaldatud gaasiseade. Suitsuandur on juba 10 aastat kohustuslik igas kodus, olenemata kütte liigist.

Päästeameti ennetustöö tõhustamiseks luuakse küttesüsteemide registreerimise kohustus, mis annab ametile põhjaliku ülevaate küttesüsteemidest ja nende korrasolekust. Registriandmed kiirendaks ka omavalitsustel üksikelamu, abihoone, suvila või aiamaja ehitus- või kasutusloa väljastamist. Praegu pole ehitusregistris küttesüsteemi kohta piisavalt infot.

Teatud kriteeriumitele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel edaspidi korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus, mida võib teha seaduses sätestatud kutsetunnistust omav tuleohutuse spetsialist või –ekspert. Muudatuse eesmärgiks on muuta objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks.

Looduskaitseliste eesmärkide tõhustamiseks ja tuleohu vähendamiseks lubatakse eelnõu kohaselt edaspidi teha maastikukaitsealadel ning kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kontrollitud põletamist. Selle muudatuse tõttu muudetakse eelnõuga ka metsaseadust ja looduskaitseseadust.

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõnel juhul edastada otse Häirekeskusele. Eelnõu kohaselt ei ole teate edastus häirekeskusesse kohustuslik, kui ehitises on tulekahju korral tagatud häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus ning häästeamet on andnud asjakohase kooskõlastuse.

Eelnõu on seotud "Siseturvalisuse arengukavaga 2015–2020", mis näeb ette erasektori senisest suuremat kaasamist ja rakendamist ohutusvaldkonda puudutavates tegevustes.

Muudatused on planeeritud jõustuma 1. juulil 2020. aastal. Vingugaasianduri kohustus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal.

Lätis kuulutati välja epideemia, Eestis püsib haigestumus madalana.

Möödunud nädalal, 2. kuni 8. detsembril pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2856 inimest, arsti poole pöördunutest 50,8 protsenti olid kuni 15-aastased lapsed.

Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestunute arv 13 protsendi võrra ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja 25 protsendi võrra grippi. Enim haigestuvad jätkuvalt kuni viieaastased lapsed.

Haigestumuse intensiivsus Eestis püsis endiselt madalana. Varasemate aastate samade perioodidega võrreldes püsis haigestumus samal tasemel või veel madalam. Etioloogilist struktuuri järgides saab öelda, et 70 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga.

Lätis kuulutati välja gripiepideemia, sest eelmisel nädalal ületas Riias ja Jelgavas gripihaigete hulk epideemia läve. Eestis on gripiviiruse levik piiratud ja püsivat levikut ei ole täheldatud, kuid gripi levik kasvab siiski iga nädalaga. Eesti keskmisest suurem grippi haigestumus oli Võrumaal seoses B-gripiviirusega seotud  puhanguga. Gripiviirusega seotud üksikud haigestumised registreeriti Tallinnas, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal  ja Võrumaal. Terviseametile laekunud andmetel vajas hospitaliseerimist seitse inimest vanuses 0-14 aastat. 

Eestis registreeritakse praegu rohkem B-gripiviirusega seotud haigusjuhte. A-gripiviiruste osalus on praegu haigestumise struktuuris kolm korda väiksem, kuid neil on suurem levikupotentsiaal. Kuna A-gripiviirus on juba jõudnud ringlusse, siis suure tõenäosusega järgmise kahe kuni kolme nädala jooksul võib oodata grippi haigestumiste kasvu.

Laboratoorselt on kinnitatud kolm A-gripiviirust ja seitse B-gripiviirust. Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 5,4 protsenti. Gripitaoliste haiguste tekitajaks on endiselt rino ning paragripiviirused.

Hooaja algusest on alatüpeeritud kaks A-gripiviirust ja 19 B-gripiviirust. Praegu on viimane aeg end vaktsineerida, märkis Terviseamet.