Koroonaviirusesse nakatunud inimeste tegelik arv võib Eestis praegu olla umbes 10 000, arvab meestearst Margus Punab, kirjutab Postimees.
 
Punab kirjutab sotsiaalmeedias, et koroonaviiruse suhtes masstestivates riikides nagu Vatikan, San Marino ja Andorra on keskmiselt 7000 juhtu miljoni elaniku kohta. Aktiivselt testivatel Islandil, Fääri saartel ja Luksemburgis on avastatud keskmiselt 3700 juhtu miljoni kohta.

Eestis on tuvastatud 724 juhtu miljoni kohta. Samas suurusjärgus on Punabi sõnul see näitaja ka kõigis eespool nimetamata Põhjamaades, välja arvatud Soome, kus see näitaja on kaks korda madalam.

"Minu arust käime üsna ühte sammu Islandiga – nakkuse teed ja leviku algus sarnased, küll on meie süsteem vähemvõimekam ja seega võime eeldada, et meil on levimus täna vähemalt (ka Island pole kõiki testinud!) 5-10 korda kõrgem ametlikult tuvastatud haigusjuhtudest," leiab Punab.

"See tähendab õnneks, et raskeid haigusjuhte võib olla senikardetust vähem. Samas tähendab see ka seda, et meil on täna nakatunud minimaalselt 4000 inimest, arvestades Saaremaad ja seni puudulikult testitud Ida-Virumaad, siis julgen ennemini pakkuda nakatunute arvu 10 000 inimese juurde," märgib Punab.

Tema sõnul on täiesti teadmata kokkupuudet ja immuunkaitsega inimeste arv meie populatsioonis (aga see puudub ka teiste riikide kohta).

"Seega peame ikkagi maksimaalselt panustama suure viirushulgaga kokkupuutumise vältimisele. Aitab sotsiaalne isolatsioon, vältida tihedat kontakti võõraste inimestega, vältida väikeseid ruume, kus on palju inimesi, vältida halvasti ventileeritud avalikke ruume," kirjutab Punab.

Kaitseväe juhataja ütles reedel ETV uudistesaatele "Aktuaalne kaamera", et väljaõppe kokkumängu huvides on oluline kõikide relvaliikide mehitatus, kuid kaitsevägi valmistub suvel vastu võtma vähem ajateenijaid.

Eriolukorra tõttu ei tööta arstlikud komisjonid ja kaitseressursside amet ei saa väkke saata kutsealuseid, kes pole komisjonis käinud, seega võib suvel minna aega teenima planeeritud 2000 asemel 1400 noorsõdurit.

Eelkutse suvisesse ajateenistusse peaks algama 13. juulist. Arstliku komisjoni läbinud ja eelkutse kätte saanud on üle poole kutsealustest. Eriolukorra ajal arstlikud komisjonid aga ei tööta. Kaitseväel on suveks plaanis kutsuda ligi 2000 ajateenijat.

"Praeguse seisuga on puudu 600 ajateenijat 1977-st, keda me ootame," ütles kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Herem.

Kaitseressursside amet ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kutsealustele arstlike komisjonide taaskäivitamine mais eeldab eriolukorra tühistamist. Kui nii peaks juhtuma, saaks lõviosa puuduvast 600 ajateenijast täis.

Kaitsevalmidus on tagatud ka ilma ajateenijateta, ütles kaitseväe juhataja. Õhuturve Ämaris ei vaja ajateenijaid. Mereväe laevadele ajateenijate vajadus pole suur ja selle saab tagada. Korea liikursuurtükkidele koolitajate väljaõpe toimub, masinad ise peaks saabuma veel tänavu.