Karis: riigis tehtavad otsused peaksid olema arusaadavad ja selged

President Alar Karis rääkis teisipäeval Eesti vabariigi 108. aastapäeva kõnes, et riigis tehtavad otsused peaksid olema arusaadavad ja läbipaistvad. 

"Võrdsed õigused ja võimalused oma elu korraldamiseks peavad olema kõikidel Eestis elavatel inimestel. Kuid tõsiasi on, et Eesti elanike kuuluvustunne on uuringute järgi viimastel aastatel langenud. Meist iga neljas tunneb, et ta ei kuulu Eesti ühiskonda. Muust rahvusest inimeste seas ulatub see protsent suisa neljakümneni," ütles Karis. 

Riigipea sõnul rääkis ta kuuluvustunde murenemisest kõigi parlamendierakondade juhtidega. "Panin neile südamele, et riigis tehtavad otsused peaksid olema arusaadavad ja läbipaistvad. Igale otsusele peab eelnema põhjalik analüüs, sest kaalul on meie riigi toimimine. Tähtis on mõista, et sisemise rahu hoidmisest sõltub ka väline rahu – meie vastupanuvõime ja sisejulgeolek," ütles Karis. 

Tema sõnul tuleb otsuseid vaadata tervikuna – hinnata mitte seaduse üksik-, vaid koosmõju. "Mõistlik oleks enne seadusloome käivitamist ka küsida, miks me seda teeme. Kas ja kuidas aitab see kaasa ühiskonna ühtsusele ja kindlustundele? Või kas see üldse vastab Eesti põhiseadusele?" ütles Karis. "Meie poliitikat on olulistel teemadel aidanud seada ja tasakaalus hoida erakondade ülesed kokkulepped ja sihid. Seda on põhjust nii poliitikas kui avalikus elus tegutsejatele taas meelde tuletada: palun ärge lõhestage ühiskonda lühiajalise kasu nimel."

Karis rõhutas ka arutelude olulisust. "Nii nagu looduses valitseb ka arvamustes mitmekesisus – ühiskond koosneb erinevatest vaadetest ja meist igaühel on õigus jääda viisakalt eriarvamusele. Aga kui üks ütleb, et väljas sajab ja teine ütleb, et on kuiv, siis tuleb ikkagi ise aknast välja vaadata," ütles Karis. 

Ta kinnitas, et eestlased on alati kõvad kärajad olnud. "Eks meie seas ole varemgi leidunud tülikäivitajaid ja ässitajaid, parastajaid ja solvujaid, kuid tänane arvamuskius, laiemalt arutelukultuuritus ehmatab oma labasuse ja ulatusega. Oleme oma armsa sauna üle kütnud ja vängest leilist uimased," ütles Karis. 

"Selline kuumus ei valmista enam kellelegi rõõmu – ikka ja jälle nõuab vänge sõna veelgi vängemat vastust. Valimiste eel kistakse taas üles mõni tüli. Isegi kui keegi sel viisil oma soovitud hääled nopib, jääme kaotajaks me kõik. Aga kõige valusamalt need, kes tüli keskmesse on kistud," ütles Karis, lisades, et tülidele järgneb tavaliselt vaikus, sest keegi ei julge enam oma mõtteid välja öelda. "Ja seejärel ükskõiksus. Arutelust saab süüdistus, dialoogist kaks monoloogi ja kaasamisest farss. Pihta saab ettevõtlikkus ja kahaneb sidusus. Ja kui me tõesti ise ennast pidama ei saa, siis tuleb teha rahunemispeatused lisaks maanteedele ka kontoritesse ja kodudesse."

Karise sõnul on Eesti peamised väärtused ja sihid kirjas põhiseaduse avalauses. "Vabadus, õiglus ja õigus. Sisemise ja välise rahu kaitsmine. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kuidas me seda kõike hoiame? Ainus tee, mida mina tean, on haridus. Eesti tulevik algab kooliukselt. Igaühe teekond kulgeb omamoodi, aga rahvaks kasvame nõnda, et kõigi lahknevuste kiuste sünnib meie püüdlustest ühislooming," ütles Karis. 

Tema sõnul arukaks rahvaks saamiseks siiski ainuüksi koolist ei piisa. "Vaja on sõbralikku ja hoolivat kodu. Ja riiki, mis kannustab loovust, vaba eneseväljendust ning ühisosa otsimist ka vaidlustes. Oma ajalukku süüvides näeme, kuidas üksikud pingutused on põimunud ühiseks leidlikkuseks. Seda me nimetamegi eesti kultuuriks – meie ühisaruks, mis on avatud tulevikule ja annab meile jõudu säilimiseks. Nii maa- kui linnarahvana; nii metsa, mere kui põllu ääres; nii kivide kui parkettide pääl. Küll siis sünnivad uued põlved," ütles Karis. 

Tema sõnul ei ole Eesti lugu ainult ellujäämise lugu. "See on edasipüüdlemise, leidlikkuse ja vabaduse lugu, mille jätkamine on usaldatud meie kätesse. Targa rahvana, arukas riigis. Tulevik sõltub meie igaühe valikutest. Tulevik on meie peos," lisas Karis.