Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 37 uut koroonaviirusesse nakatunut, viirus on nõudnud kokku 24 inimese elu.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1277 koroonaviiruse COVID-19 viiruse testi, neist kolm protsenti ehk 37 osutusid positiivseks, edastas terviseamet.

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga uusi koroonaviiruse juhte Harjumaal juurde 20, Tartumaal kuus, Saaremaal kolm, Ida-Virumaal, Järvamaal ja Võrumaal võrdselt kaks ning Pärnumaal üks. Ühel juhul oli positiivse vastuse saanu isikukood teadmata. 

Kolmapäeva hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 139 inimest, kellest 11 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 72 inimest.

COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul Lääne-Tallinna keskhaiglas ravil olnud 92-aastane naine, Kuressaare haiglas olnud 73-aastane mees ning 53-aastane naine. Terviseameti teatel anti esmaspäeval Kuressaare haiglas surnud 73-aastase mehe surmast teada tagantjärgi. Kokku on COVID-19 tõttu Eestis surnud 24 inimest.

Alates kolmapäevast saavad perearstid põhjendatud kahtluse korral suunata testimisele kõiki koroonaviirusele viitavate sümptomitega inimesi sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest. Inimeste jaoks testimise korralduses muudatusi ei tule, haigestumisel tuleb jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab testimise vajalikkuse üle ning suunab inimese testimisele. Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit.

Testimisstrateegia uuendamise eesmärk on saada täpsem epidemioloogiline ülevaade SARS-CoV-2 levikust Eestis, et täpsemalt hinnata seniseid sekkumisi ja planeerida järgnevaid meetmeid. Olukorra muutumisel vaadatakse testimise põhimõtted uuesti üle.

Eestis on kokku tehtud 24 813  testi, neist 1185 ehk viis protsenti olid positiivsed. Viimastest 37 protsenti on Saare maakonna ja 32 protsenti  Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Tartu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil kuus protenti. Vanusgruppide vaates on 26 protenti positiivsetest vanuses 65 ja enam eluaastat. 

Viimasel ajal on palju räägitud lepinguliste töösuhete erinevusest, kuna võlaõigusliku lepingu alusel töötavatel inimestel puuduvad sotsiaalsed garantiid mis kaasnevad üksnes töölepinguga.

Samas on teatud tingimustel võimalik ka töövõtulepingu või käsunduslepinguga töötavatel inimestel tuvastada töölepinguline suhe ja seega saada osa sotsiaalsetest garantiidest. Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Ülle Aliorg selgitab, mis eristab töötamise tarvis sõlmitud lepinguid ning kuidas saab tuvastada töölepingulist töösuhet.

Tööleping

Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja ning lepingu sisuks on teha tööd - tegutseda vastavalt tööandja korraldustele. Töölepingu peamiseks eristavaks tunnuseks teiste lepingutega võrreldes on alluvussuhe - töötaja allub tööandja korraldustele, see tähendab täidab etteantud tööülesandeid, samuti on üldujuhul fikseeritud tööaeg ja koht. Töölepingut täidetakse üldjuhul ka isikuliselt - see tähendab, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, ei saa töötaja omakorda enda tööd tegema palgata või saata ennast asendama mõnda oma sõpra. Näiteks kaupluses või spordiklubis klienditeenindajana töötav inimene ei saa kuidagi töötada käsundus- või töövõtulepingu alusel, kuigi leping võib seda nime kanda - sellisel klienditeenindajal on kindlad tööülesanded, tööaeg ja koht, kus ta seda tööd tegema peab.

Töövõtuleping

Töövõtulepingu puhul on lepingu poolteks tellija ja töövõtja ning lepingu sisuks on kokkulepitud tulemuse saavutamine - näiteks ehitada maja või õmmelda ülikond. Tellija ei saa mõjutada seda, kuidas ja millal töövõtja seda tööd teeb, töövõtja on oma tööprotsesside juhtimisel vaba - oluline on üksnes oodatava tulemuse saavutamine. Töövõtulepingu puhul eeldatakse ka, et lepingut ei pea täitma isiklikult - näiteks ehitaja või rätsep võib soovitud tulemuse saavutamiseks palgata endale abilise või lasta töö ära teha kellelgi teisel. Kokkuvõtteks - töövõtulepingu puhul on oluline kokkulepitud tulemuse saavutamine - kuidas see tulemus saavutatakse, pole üldjuhul tähtis.

Käsundusleping

Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja. Käsunduslepingu sisuks on teisele isikule teenuste osutamine vastavalt käsundisaaja teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Käsunduslepingut töövõtulepingust eristab see, et käsunduslepingu puhul on tähtis protsess, mitte töö tulemus - käsunduslepingu puhul pole alati võimalik kindlat tulemust garanteerida, näiteks jurist ei saa tagada kohtus võitu. Sarnaselt töövõtulepingule määrab käsundisaaja ise oma tööaja ja töökoha. Erinevalt töölepingust puudub ka siin alluvussuhe - käsundisaaja peab küll käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid käsundiandja ei või anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

Kuidas tuvastada töölepingu alusel töötamist?

Töölepingulise töösuhte tuvastamiseks tuleb pöörduda töövaidlusorganisse, kas töövaidluskomisjoni või kohutusse. Pöörduja peab tõendama töölepingu põhikriteeriumid: töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks), tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi), töö eest perioodilise tasu maksmine (kohustus tasuda töötasu vähemalt kord kuus).

Lisaks nimetatule veel:
 * tööd tehakse isiklikult
* töö tegemiseks kasutatakse tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid
• töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötab tööandja ruumides, järgib töökorraldusreegleid, osaleb ühisüritustel koos kolleegidega)
• töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega
• lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (nt konkurentsipiirang)

Tööleping tuleb töölepinguseaduse järgi sõlmida kirjalikult ning juristina tungivalt soovitan seda teha. Siiski loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja on asunud tööd tegema ja tööandja on seda aksepteerinud.