Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas täna väeosa 101. aastapäeva rivistusega Taara linnakus, kus meenutati saja aasta taguseid murrangulisi sündmuseid ja tunnustati parimaid teenistujaid.

„2019. aasta on olnud Kuperjanovlastele minu hinnangul edukas. Kevadel reservi arvatud ajateenijad hindasid Kuperjanovi jalaväepataljonis teenimist kõrgelt ning märkimisväärne osa oleks valmis läbima ajateenistuse ka siis, kui see oleks vabatahtlik. Suvel ja sügisel ajateenistust alustanud Kuperjanovlaste õppetulemused on olnud läbi aegade ühed parimad,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

PILDIGALERII Täna õhtul toimub Võru kultuurikeskuses Kannel pataljoniülema pidulik vastuvõtt, kus silmapaistvamatele teenistujatele antakse üle meened ja tänukirjad.

Kuperjanovi jalaväepataljoni asutati 23. detsembril 1918, kui leitnant Julius Kuperjanov sai 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada partisanide salk. Pärast leitnant Kuperjanovi surma nimetati juba pataljoni suuruseks kasvanud üksus tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Vabadussõjas sõdisid kuperjanovlased nii lõuna- kui idarindel, saavutades sõja jooksul mitmeid olulisi võite.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

Peagi kohustuslikuks muutuv vingugaasiandur tuleb panna seaduse järgi sobivaimasse eluruumi, meenutab pühade eel majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 

Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega seoses laieneb vingugaasianduri paigaldamise kohustus eluruumidele, kus ei asu küttegaasiseade, kuid mis on tehnosüsteemi kaudu küttegaasiseadmega seotud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving selgitas, et kui küttegaasiseade paikneb näiteks keldris ja vingugaasiandur on paigaldatud samuti keldrisse, ei jõua selle signaal eluruumi, kus on inimesed ja seega ei ole vingugaasiandurist abi. „Edaspidi tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme asukohast või põlemiskambri tehnilisest lahendusest. Vingugaas võib levida nii tehnosüsteemide, nt ventilatsiooni, korstna, kui ka hoone konstruktsioonide kaudu,“ ütles Talving.

Vingugaasiandur on juba praegu kohustuslik eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.

Eelnõu kohaselt on kohustus paigaldada igale eluruumi üksusele ehk elamule või korterile vähemalt üks andur. Nõudele kehtib üleminekuaeg 1. jaanuarini 2022. aastal, et anda inimestele mõistlik aeg soetada ja paigaldada vingugaasiandurid.

Lisaks tekib kohustus lasta korstnapühkijal puhastada gaasiseadmega ühendatud korstnat ja ühenduslõõri üks kord nelja aasta jooksul ning korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast tuleb teavitada selle valdajat.

„Sellise kohustuse kehtestamise tingis eelkõige vajadus vähendada gaasiseadmetest tulenevate õnnetuste arvu, mis võivad olla põhjustatud korstnate ja lõõride ebapiisavast hooldusest,“ selgitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kaur Kajak.

Käesolev nõue jõustub seaduse vastuvõtmisel riigikogu poolt.

2018. aastal leidis küttegaasiseadme kasutamise nõuete rikkumise tagajärjel aset 18 õnnetusjuhtumit, milles hukkus viis inimest. 2018. aastal registreeriti meditsiiniasutustes kokku 228 vingugaasimürgistuse juhtumit.