Ettevõtluskõrgkooli Mainor maksuõppejõu Janus Paurmani sõnul tuleb praegu riigiabi taotlemisel välja, et paljudel inimestel on selgelt puudu finantskirjaoskusest – sotsiaal- ja tulumaksu tasumine on tekitanud inimestes tunde, et riik hoolitseb nende eest igal juhul, aga tegelikkuses see nii ei ole.

Janus Paurmani sõnul on praegu eriti ühemehefirmade ja ka näiteks võlaõiguslike lepinguga töötajate mure, et me tasusime ju riigile makse ja miks meid toetusest välja jäetakse. “Eestis on maksud üldjoontes sihtotstarbelised ning kui näiteks töötuskindlustuse potti ei panusta, ei saa sealt ka suurt midagi tagasi loota. Nende seoste mõistmine on oluline ja hetkel tuleb see väga valusalt välja,” ütles Paurman.

“Keerulisem seis on kui inimene on töötanud mitte palgatöötajana, vaid käsundus- või teenuslepinguga, nagu näiteks spordiklubide töötajad. Selliste võlaõiguslike lepingute puhul oli ühest küljest tõesti eesmärk töötaja enda paindlikkus, kuid teisalt paljud ettevõtteid ei soovinud inimesi endaga siduda. Hoiti lahti võimalus lepinguline suhe kiirelt lõpetada ning teinekord säästeti ka sotsiaalsetelt garantiidelt ehk jäeti töötuskindlustusmakse tasumata,” kirjeldas Paurman.

“Näiteks 1400-eurose keskmise palga pealt oli töötuskindlustusmakse 33,6 eurot kuus ehk aastas kokku 403 eurot,” kirjeldas Mainori maksuõppejõud.

“Paindlikkus on tihti hea ja kõigi töötajatega ei peagi palgalepingut sõlmima, kuid eeldus on siiski kõikide maksude tasumine. Samas kui võlaõiguslikus lepingusuhtes töötaja pealt on töötuskindlustusmaks ära tasutud, siis tekib inimesel garantiide osas õigustatud ootus. Selles osas on riigi poolt praegu seis segane,” lisas Paurman.

“Praegune olukord on maksuõppetund, mis näitab, et Eesti maksusüsteem ei ole käinud kaasas töölepinguliste suhete muutustega, mistõttu on meil ka üle 50 000 rahulolematu inimese. Nüüd peame oma maksusüsteemi kaheksast-viieni tehasetöötaja mentaliteedilt 21. sajandisse viima,” lisas Paurman.