EESTI ELU

Politsei soovib turvalisi ja rahulikke jõulupühi

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) soovib kõigile rahulikke ja ilusaid jõulupühi ning kutsub üles tähelepanelikkusele nii enda kui teiste suhtes.

"Pühademeeleolu kajastub ka liikluses, kui kõigil tuleks varuda tavapärasest veidi rohkem aega sihtkohta jõudmiseks," ütleb politseikolonelleitnant Toomas Malva. "Selleks, et kõik jõuaks turvaliselt koju ja lähedaste juurde, soovitame olla kannatlik ning mõistev teiste liiklejate suhtes. On ju eesmärk tervena kohale jõuda, mitte sattuda õnnetusse või seda juhuslikult põhjustades sekeldustesse."

Malva sõnul on politsei pühade ajal väljas suuremate jõududega, et tagada turvalisus nii liikluses kui ka teistes avalikes kohtades. "Pühade ajal suureneb tõenäosus alkoholi tarvitamiseks, kuid tuleb meeles pidada, et nii endal, lähedastel kui teistel ümbritsevatel inimestel säiliks peomeeleolu. Seega tundke enda piiri ja pidage sellest kinni," lisas Malva.

Julgustame kõiki inimesi üksteist hoidma, vajadusel kutsuma abi või kui olete suutelised ise sekkuma olukordadesse, mis rikuvad pühadeaegset rahu. "Meie pere ja sõbrad on kalleim vara. Märgakem üksteist ja märgakem abivajajaid," ütles politseikolonelleitnant.

Üürivõla puhul võib korteriomanik arestida üürniku vara

Pixabay

Paljud kinnisvaraomanikud ei ole teadlikud seadusest tulenevast õigusest, mis lubab üürileandjal üürniku isiklikku vara arestida ja kulude katteks maha müüa juhul, kui üürnik jätab üüri või kommunaalkulud õigeaegselt tasumata.

Kinnisvara24.ee tootearendus- ja turundusjuhi Laura Tammeoru sõnul pelgavad kinnisvaraomanikud oma vara väljaüürimise puhul kõige enam seda, et üürnik jätab üüri või kommunaalmaksed õigeaegselt tasumata: „Korteri üürilepingus on enamasti ette nähtud ühe kuu üüri summas tagatisraha, aga kui üürnik jätab maksmata nii üüri kui ma kommunaalarve, siis ei pruugi sellest summast kulude katmisek jätkuda. Paljud üürileandjad pole kursis seadusest tuleneva õigusega, mis kaitseb üürileandjat ja lubab võlgu jäänud üürniku vara arestida või kulude katteks maha müüa.“

Tammeorg lisas, et võlgade vältimiseks küsivad mõned üürileandjad suuremat tagatisraha, kuid see pikendab üürniku leidmise aega: „Kui üürnikul tuleb lepingut sõlmides tasuda korraga lisaks esimese kuu üürile ka maakleritasu ja mitme kuu üüri ulatuses tagatisraha, siis see summa käib paljudele üle jõu. Seetõttu eelistatakse pigem kortereid, mille puhul tagatisraha on väiksem. Lisaks tagatisrahale on kinnisvaraomanikul võimalik end kaitsta pandiõiguse abil ja kasutada kulude katteks üürnikule kuuluvat vara."

Vastavalt Võlaõigusseadusele on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus. Pandiõigusega on tagatud üürileandja nõuded, mis tulenevad üürilepingust. Pandiga on tagatud jooksva ja eelneva aasta üürinõuded ning hüvitisnõuded, näiteks kui üüritud eluruum või selle sisustus on saanud kahjustada. Üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele.

Kui üürileandjal on alust kahtlustada, et üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvad asjad ära viia, võib üürileandja pandiõiguse teostamiseks asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Õigus asju kinni pidada tähendab üürileandja nõuet, et pandiõigusega koormatud asjad jääksid üürileandja ruumidesse ja üürnik ei tohi neid enne võla tasumist ära viia.

Üürileandja pandiõigus laieneb ka üüritud ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-127-11, et kolmanda isiku õigusi asjadele ei eelistata pandiõigusele juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule. Pandiõigusest tulenev asjade äraviimise keeld kehtib ka kolmanda isiku suhtes, mis tähendab, et ka asja omanik ei saa asja, mille osas üürileandja on kinnipidamisõigust kasutanud, ära viia.


Laura Tammeorg tõi välja näite, kus üürnikul jäid maksmata nii üür kui kommunaalkulude arve. Tagatisraha oli määratud ühe kuu üüri ulatuses, aga sellest ei piisanud. Omanik arestis kulude katteks kaks üürniku telerit ja üürnik sai need tagasi niipea, kui tasus omanikule võlad.

Kui pooled on sõlminud lisaks veel laenulepingu või mõne muu lepingu ja üürnik rikub seda, siis pandiõigust sel puhul rakendada ei saa.

Kinnisvara24 on Eesti suuruselt teine kinnisvaraportaal, mille asutasid Ekspress Grupp ja Eesti juhtivad kinnisvarabürood 2018. aastal. Portaali haldab Kinnisvarakeskkond OÜ, mis kuulub 49% Ekspress Grupile ja 51% viiele kinnisvarabüroole.

Viis sagedast küsimust paki saatmise kohta

Kristina Tammaru

Jõulueelsel ajal, mil postipakkide liikumisest sõltub nii mõnegi kingituse õnnestumine, tasub teada peamisi tarbijaõigusi paki vastuvõtmisel ja tagastamisel. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru vastab tarbijate kõige põletavamatele küsimustele pakisaatmise kohta.  

Kes vastutab ja mida teha, kui e-poest saabuma pidav pakk saab kahjustada või läheb kaotsi?

Kuigi e-pood reeglina ei vii tellimusi ise kohale, vaid kasutab pakkide saatmisel postiteenuse pakkujat, vastutab tarbija ees probleemide tekkimisel ikkagi kaupleja ehk kauba müüja. Paki tarbijani jõudmise eest vastutab kaupleja, sest tarbija on transpordi ees tasunud e-poele ning e-pood sõlminud transpordiettevõttega lepingu. Seega tuleb tarbijal saadetisega seotud probleemide osas pöörduda kaebusega paki saatja ehk e-poe poole. Juhul, kui tarbija on valinud ise omal algatusel kauba transpordi ning tasunud paki saatmise eest otse postiteenuse pakkujale, vastutab tarbija ees viimane. 

Kas ma pean kontrollima paki sisu kohapeal ja laskma kulleril oodata?

Seadus selleks ei kohusta, aga see on soovituslik eriti juhtudel, kui kauba pakend on silmnähtavalt kahjustunud. Kontrollides paki sisu näiteks ukse juures ja kulleri kohalolekul, on tarbijal õigus keelduda vigastada saanud kauba vastu võtmisest. Sellisel juhul tuleb paluda kulleril kahjustused fikseerida ning tarbijal tuleb sellest teavitada kauplejat, et nad saaksid saata asenduskauba või tagastada raha. 

Kui kauba kahjustused ilmnevad pärast kulleri lahkumist või on pakk kätte saadud pakiautomaadist, tasub saadetise olukord avamise ajal fotodega fikseerida, sest kaebuse esitamisel tuleb tarbijal oma väiteid tõendada.

Kuidas saata kaup müüjale tagasi?

Ostetud kauba tagasisaatmise juhised peavad olema avaldatud e-poe kodulehel. Paki tagasi saatmisel tuleb see tarbijal pakkida väga hoolikalt, et tagada paki sisu turvalisus. Kõige parem oleks kasutada originaalpakendit, kuid see ei ole kohustuslik.

Kindlasti veendu, et kirjutad pakile õige aadressi, kuna mõnel juhul tuleb pakk tagastada teisele aadressile, mis erineb sellest, kust pakk tuli. Kui sa pole veendunud, millisele aadressile saata, siis küsi see müüjalt üle, nt e-kirja vahendusel.

Kes vastutab kui tagasisaadetav kaup läheb kaduma?

Olukorras, kus tarbija on paki vastavalt kaupleja antud juhistele postiteenuse pakkujale üle andnud, vastutab paki kaotsimineku või kahjustumise korral tarbija ees e-pood. Oma õiguste tagamiseks tuleb tarbijal aga alati alles hoida postiteenuse kasutamist tõendav kviitung, kust on näha millal ning kellele tarbija paki üle andis.

Kui tarbija valib kauba tagastamiseks muu teenusepakkuja, kui e-poe tingimustes märgitud, tuleb tarbijal probleemide korral vaidlus lahendada otse postiteenuse pakkujaga, kellega ta sõlmis postiteenuse lepingu. 

Kes maksab paki tagasisaatmise eest?

Tavaks on, et e-poele paki tagastamisega seotud kulud kannab tarbija. Antud kulude kandmist saab tarbijalt nõuda aga ainult siis, kui selline kohustus on enne ostu tarbijale kaupleja kodulehel teatavaks tehtud. Harvadel juhtudel võib kaupleja kauba tagasisaatmise kulu võtta ka enda kanda, sellisel juhul peavad pakis sisalduma tagasisaatmise täpsed juhised, mida tarbijal on kohustus järgida.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD