EESTI ELU

Internetikelm pettis naiselt välja üle 21 000 euro

Pixabay

Internetikelm pettis Tartus elavalt naiselt välja üle 21 000 euro, teine netikelmi ohvriks langenud tartlanna jäi ilma 215 eurost. 

Politseile laekus teade, et märtsikuu jooksul peteti interneti vahendusel Tartus elava naise käest välja 21 272 eurot, edastas Lõuna prefektuur. Juhtunu üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Netikelmi ohvriks langes märtsis ka teine Tartus elav naine, kes vestles naine suhtlusvõrgustikus talle võõra inimesega. Viimane pakkus naisele suurt summat raha.

Naine võttis pakkumise vastu ning kandis selle kätte saamiseks heauskselt annetaja pangakontole 215 eurot. Kui aga lubatud suur summa naise kontole ei saabunud ning väidetava panga poolt paluti veel ühte ülekannet mõistis naine, et on petta saanud ning pöördus abi saamiseks politsei poole.

Naine andis juhtunust kolmapäeval politseile teada.

Terviseamet hoiatab pettuse eest

Terviseamet hoiatab, et ameti nimel tehakse telefoni teel libapakkumisi, mille sisuks on tasuline sõeluuring. Terviseamet ei müü kunagi midagi telefoni teel ja soovitab vastavasisulised kõned jätta tähelepanuta.

Terviseametini jõudis info murelikult inimeselt, kes sai kõne, milles esitleti end Terviseametina ja pakuti 37 € maksvat sõeluuringu testi, mis saadetakse soovijale koju. Tegemist on pettusega, millega terviseamet seotud ei ole. „Terviseamet ei tee kunagi telefoni teel ühtegi pakkumist ja seega tasub vastavasisulisi kõnesid ignoreerida,“ selgitab Terviseameti põhja regiooni nõunik Mihkel Näks.

Närviline aeg on väga soodne petturitele, kes kasutavad ära inimeste muret nii enda kui ka oma lähedaste tervise pärast. Seega tasub praegu igasugustesse pakkumistesse suhtuda kriitiliselt.

Ühtlasi tuletame meelde, et praegu ei ole olemas ühegi usaldusväärset kodust testi COVID-19 tuvastamiseks. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus  terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.

Inimesed kipuvad häirima koobastes talvituvaid nahkhiiri

Võru kesklinnas jäi ultrahelidetektori kuuldeulatusse nii põhja-, kui parginahkhiir, suurvidevlane ja veelendlane. Lutsari sõnul on videvlase tiivaulatus ligi 40 cm ja teda peetakse nahkhiirte ehk käsitiivaliste seas üheks suurimaks. Videvlane on üks selliseid, keda paljud pole oma silmaga näinud. Pildil on veelendlane, kes on Eestis üks meie tavalisemaid ja arvukamaid nahkhiireliike, tema elu- ja toitumispaikadeks on peamiselt veekogude ümbrus ja pargiilmelised puistud. Foto: LENNART LENNUK 

Loodusesõbrad trügivad lam pidega Kagu-Eestis asuvatesse Piusa koobastesse, häirides seal talvituvaid nahkhiiri - nahkhiireekspert soovitab selle asemel jälgida tänavuse aasta looma tegemisi läbi Eesti esimese avaliku nahkhiirekaamera, kirjutab Postimees. 

«Nahkhiiri ei tohi enne maikuud häirida, Piusa koobastesse ei tohi varinguohu tõttu üldse minna, aga üleeilegi tungisid inimesed taas koobastesse,» avaldas muret Eestimaa Looduse Fondi nahkhiireekspert Lauri Lutsar. «Eriolukorra alguses oli koobastesse hullumeelne tung, nüüd on natuke vaibunud, aga pea iga päev tükib keegi sisse, kahe kuni kümne kaupa.»

Sissetungijate avastamiseks on üles pandud valvekaamera. Kui valvefirma rikkuja tabab, annab ta sellest teada keskkonnainspektsioonile. Inspektsiooni Võrumaa osakonna juht Ardi Lepp ütles, et tänavu on algatatud kümme vastavat menetlust, mullune suurim trahv koopaekskursiooni korraldamise eest oli 520 eurot.

Aprilli alguses käis ka piirivalvepatrull Piusal kontrollimas teadet suurema seltskonna koopasse ronimise kohta, andis teada Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk. Selgus, et koobaste ümber väljas liikus kaks lastega peret.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD