EESTI ELU

Ministeerium toetas 300 000 euroga üheksat harjutusalaga omavalitsust

Nursipalu harjutusväljaku uus väli ehk sihtmärgiala avaneb alles lagendiku juurest, mis annab võimaluse lahinglaskmisi harjutada veelgi põhjalikumalt. Lahinglaskmiste ajal liiguvad üksused sihtmärgiala ja linnaku sees. FOTO: Aigar Nagel

Kaitseministeerium maksis üheksale harjutusalaga omavalitsusele – Anija, Kuusalu, Lääne-Harju, Narva-Jõesuu, Rõuge, Saarde, Saku, Tapa, Võru – heade kavatsuste leppest tulenevalt toetust 300 000 eurot.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on toetuse eesmärk kompenseerida mõjupiirkonnas harjutusvälja kasutamisest tekkivat negatiivset mõju.

"Ilma omavalitsuste toe ja koostööta ei oleks meie kaitseväelaste oskused tänasel tasemel. Selle on taganud maastikul toimuv väljaõpe, kus kasutatakse relvi ja muud tehnikat," märkis Luik.

Ta lisas, et Eestis on riigikaitse kogu ühiskonna asi ning kohalike omavalitsuste piirides harjutusalad on üliolulised meie kaitsevõime tagamisel. "Peame head koostööd kohalike omavalitsustega äärmiselt tähtsaks," sõnas Luik.

Sügisel sõlmitud heade kavatsuste leppe kohaselt viiakse riigikaitseliste väljaõppealade arendamisega seotud tegevusi ellu koostöö ja teavituse tõhustamise vaimus arvestades ümbritsevat elukeskkonda ning lähtudes vajadusest edendada Eesti Vabariigi esmast kaitsevõimet ja riigikaitselist tegevust.

Lepingust tulenevalt maksab aastatel 2019–2023 Kaitseministeerium omavalitsustele iga-aastaselt – seda lisaks õppuste tagajärjel tekkinud kahjude kõrvaldamisele – sihtotstarbelist toetust, mis koosneb kolmekordsest valla piiridesse jääva harjutusvälja alade eest makstud 2019. aasta maamaksu summast, millest lahutati juba makstava kohustusliku maamaksu summa.

Eelnimetatud omavalitsuste territooriumidele jäävad Kaitseväe keskpolügoon, Soodla, Männiku, Sirgala, Klooga, Kikepera ja Nursipalu harjutusväljade ning Tapa lähiharjutusala.

Politsei: pühad möödusid liikluses rahulikult, ent perevägivald kasvas

Enamik lähisuhtevägivalla juhtumitest leiavad aset koduseinte vahel ja nii mõnigi juhtum lõpeb traagiliselt enne selle avastamist. Aastatel 2015–2018 registreeriti politsei andmetel kokku 125 raskete tagajärgedega lähisuhtevägivalla kuritegu, mille tõttu hukkus 41 inimest. Noorim ohver oli 15aastane ja vanimad 87aastased. FOTO: Aigar Nagel

Pühad möödusid liikluses rahulikult, toimus vaid kaheksa liiklusõnnetust, milles keegi vigastada sai, vahendas reedel ETV uudistesaade "Aktuaalne Kaamera".

Küll aga kasvas pühade ajal, võrreldes eelmise aastaga, lähisuhtevägivalla juhtumite arv. Kui eelmisel aastal oli pühadeperioodil lähisuhtevägivalla juhtumeid 178, siis tänavustel pühadel oli väljakutseid pea 20 rohkem - 195 korral kutsuti politsei lahendama perevägivalla juhtumit.

"Neid perevägivalla kutseid oli. Pühad on pikad ja tihtipeale tarvitatakse alkoholi ja tihtipeale juba mitmendal päeval minnakse tülli omavahel, leiab aset vägivald ja politsei peab sekkuma," vahendas ERR-i uudisteportaal Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo talituse juhi Varmo Reinu sõnu AK-le.

Vigastatutega liiklusõnnetusi toimus kaheksa. Kuigi liikluses olid pühad üsna rahulikud, on Varmo Reinu sõnul murettekitav just esimese jõulupüha statistika - nimelt tabas politsei 25. detsembril 33 joobes juhti.

"Kolmkümmend kolm on natuke palju ühe päeva jaoks. Olgu see suvine või talvine päev. Et noh alati keegi kusagil sõidab purjus peaga, aga sellisel määral on ikkagi murettekitav," märkis ta.

Ka reedel püüti liikluses neid, kes on purjus peaga rooli istunud või kes kiiruspiirangutest kinni ei pea. "Aktuaalne kaamera" käis ühe patrulliga kaasas, kes Tallinnas, Pärnu Maanteel poole tunniga tabas neli juhti, kelle spidomeetrinäit linnas oli pea 70 kilomeetrit tunnis või isegi veidi üle selle.

Järgmisel nädalal ootavad politseid ees taas tihedad päevad.

"Aastavahetusel on meil tavapäraselt rohkem jõude väljas. Ja vahetused on sätitud ka niimoodi, et just see öine aeg oleks kaetud. Sel ajal, kui inimesed pidutsevad, peab ka politsei olema väljas," rääkis Rein.

Mida toob aasta 2020? Edda Pauksoni suur horoskoop

Peale selle kirjutise võiks ehk elu sujuvamaks muutmiseks arvestada ka igapäevaste nõuannete ja hoiatustega.

Kui tunnete mingeid sisepingeid, siis on kindlasti abiks, kui vaatate 2020. aasta „Astroloogilisest abimehest”, millises märgis asub Kuu ning siis lüüa lahti „Astroloogiline abimees” lk 13 ja lugeda täpsemalt, kuidas Kuu mõjutab meie psüühikat, tujusid ja käitumist.

Et oma elus segaseid olukordi vähendada või nende mõju minimeerida, arvestage kindlasti Merkuuri kolme retrograadse liikumise perioodiga, mille kohta saate lugeda 2020. aasta „Astroloogilise abimehe” leheküljelt 18.

Täpsema aastaprognoosi leiate 2020. aasta „Astroloogilise abimehe” leheküljelt 162, kus on toodud Merkuuri, Veenuse ja Marsi liikumiste mõju igale märgile perioodide kaupa.

Kui teid huvitab, kuidas meid juhib valge rott, siis lugege 2020. aasta „Astroloogilise abimehe” leheküljelt 180.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD