Keskkonnaminister Rene Kokk muutis jõulude eel määrust, millega korrigeeriti seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanade baasil 28 uut püsielupaika.

Kaitstavate alade kogupindala suureneb1239 ha. Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt I kategooria  kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100% ulatuses kaitstud.  Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.

Lisaks muudetakse osaliselt ka kehtivat kaitsekorda, muuhulgas täpsustustuvad tegevused nende liikide elutingimuste säilimiseks ja elupaikade kujundamiseks. Püsielupaikade kaitsekorra eesmärk on must-toonekure ja suur-konnakotka pesade kaitse ning pesitsusaegse rahu tagamine, selleks kehtestatakse määrusega piirangud majandustegevusele ning loodusvarade kasutusele. Praegune kord, kus looduskaitseseaduse alusel tekib automaatne 250 m raadiusega püsielupaik (PEP), ei taga pikema aja vältel piisava suurusega elupaiga säilimist ja häirimatust pesitsusajal. Lisaks võib ringikujuline PEP hõlmata ka metsaeraldisi või lagealasid, mis on sobimatud must-toonekurele ja suur-konnakotkale, tekitades põhjendamatuid piiranguid. Seetõttu on oluline püsielupaikade piiritlemine lähtuvalt looduslikest oludest ja vajalik nende kindlaksmääramine keskkonnaministri määrusega.

Must-toonekurg on häirimise suhtes tundlik ja inimpelglik liik, kes eelistab elupaigana vanu, soodsate toitumispaikadega, looduslike metsaojadega mitmekesiseid metsamassiive ning väldib pesitsemist inimasustuste ja metsaservade lähedal.

Suur-konnakotkad pesitsevad siseveekogude lähedal, Eestis on teadaolevad pesitsusterritooriumid koondunud suuremate lamminiitudega ümbritsetud jõgede äärde. Lind  ehitab pesa soisesse metsa, eelistades madalsoo- ja lodumetsi.

Nii must-toonekurge kui suur-konnakotkast ohustab pesitsemiseks sobivate vanade metsade killustumine, nende pindala ja mitmekesisuse vähenemine, aga ka sobivate toitumisalade kadumine.

Määruse täiendamine tagab must-toonekure ja suur-konnakotka kõikide hetkel Eestis teadolevate elupaikade tõhusa kaitse piisavas ulatuses.

Aasta viimane reiting annab Reformierakonnale 33,9-protsendise toetuse. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS-i koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,9, Keskerakonda 22 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 14,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. novembrist 23. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. 

Reformierakond jätkab kindla liidrina, kuid on kahe nädalaga kaotanud 1,8 protsenti toetusest. Keskerakond on kindlalt teisel kohal, kuid on viimase kolme nädalaga kaotanud 2,1 protsenti oma toetusest. Viimastel nädalatel madalaseisus olnud EKRE langus on samal ajal peatunud. 

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10,7, Isamaa 6,5 ning Eesti 200 5,9 protsendiga. 

Opositsiooni toetus ületab jätkuvalt koalitsiooni oma. Opositsioonierakondi toetab kokku 44,6 ja koalitsioonierakondi 43,1 protsenti küsitlusele vastanutest. 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.