Eestis jagavad rohkem kui pooled sotsiaalmeediat kasutavatest inimestest oma reisipilte ja enamik teeb seda juba reisi toimumise ajal, seades nii ohtu oma koduse vara, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul tekitab mõnevõrra muret see, et inimesed jagavad sotsiaalmeedias laialdaselt infot selle kohta, millal neid kodus ei ole.

„Reisipiltide jagamine on vägagi tavapärane, aga kui inimene annab seeläbi oma sõbralisti sadadele liikmetele teada, et ta järgnevad nädalad kodus ei viibi, võib see halvemal juhul panna ohtu tema enda vara. Mõistagi valib inimene ise, mida ja kellele ta postitab, aga kas ta on ikka veendunud, et usaldab kõiki oma jälgijaid ja sõbralisti liikmeid?“ küsis Sepp.

Uuringust selgus, et 50 protsenti kõigist Eesti sotsiaalmeedia kasutajatest jagab pilte juba reisi ajal ning vaid kümnendik pärast reisi. „Kõige ohtlikum on muidugi teatada oma puhkusest sotsiaalmeedias pikemalt ette. 11 protsenti sotsiaalmeedia kasutajatest annab juba enne reisi teada, kuhu seekord puhkust veetma minnakse, 17 protsenti aga teatab sellest kohe, kui on välisriiki kohale jõudnud. See võib anda võimalikele kurjategijatele infot, et inimene ei ole veel mõnda aega kodus,“ selgitas Sepp.

Uuringus vaadeldi lisaks Eestile ka teisi Balti riike. Selgus, et kõige aktiivsemalt postitavad reisipilte sotsiaalmeediasse Eesti inimesed. Vahe lõunanaabritega ei olnud küll suur, kuid mõned protsendid on Eestis rohkem nii neid, kes üldse jagavad sotsiaalmeedias reisipilte, kui ka neid, kes teevad seda juba reisi ajal.

„Vastajate vanust vaadates sai selgeks, et kõige enam postitavad reisipilte nooremad inimesed vanuses 18–34 aastat. Uuringust ilmnesid ka märkimisväärsed erinevused Eesti piirkondade vahel. Kõige aktiivsemad reisipiltide jagajad elavad Põhja- ja Ida-Eestis. Mõlemas piirkonnas teatab sotsiaalmeedias kümmekond protsenti inimestest enne reisi algust, kuhu nad seekord lähevad. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis teeb seda vaid paar protsenti inimestest. Neis piirkondades vastasid inimesed märksa enam ka nii, et nad ei jaga üldse oma reisipilte sotsiaalmeedias või kui, siis alles pärast reisi,“ lisas Sepp.

Kui kindlustus saab võimaliku sissemurdmise korral hüvitada varastatud asjade väärtuse, on inimestel siiski tihti kodus asju, mis on emotsionaalselt väga tähtsad ning mida raha eest taastada ei saa. Seega tasub järgmisele reisile minnes mõelda, kas ja millal sellest sotsiaalmeedias rääkida, panevad kindlustajad inimestele südamele. 

President Kersti Kaljulaid märkis aastalõpu usutluses Postimehele, et lõppev aasta oli mitmeski mõttes hea.

"Viie aastaga on Eestile tekkinud 63 000 e-residenti, kes maksavad siin makse palju rohkem, kui sellele programmile raha kulub. Meie majandusel on läinud ka teistes sektorites hästi. Meie ettevõtted on mõistnud, et nüüd on see aeg, kus väärtustada ka RKT-d, mitte ainult SKT-d," tõi president näiteid. 

Tema sõnul on võimalik üha rohkem nha ettevõtjaid avamas uusi tehaseid hoopis odavamates piirkondades. "Me põhimõtteliselt kopeerime seda, mida skandinaavlased tegid aastatel 1994–1995," ütles Kaljulaid. 

Ta tõstis esile ka Eesti saamist ÜRO Julgeolekunõukogusse, mis näitab, et Eesti on julgeolekusse panustav riik. "Kogu Euroopale oli hea aasta, sest Euroopa Parlamendi valimistel osales rohkem inimesi kui varem. Selle tulemusena on moodustunud komisjon, kes julgeb olulisi otsuseid eest vedada," ütles president. 

"Päris palju on positiivset. Samal ajal on ka seda, mis teeb murelikuks. Sel aastal on mulda pandud mitte nii ilusaid seemneid ja ma ei tea, milliseks nende õied tulevikus kujunevad. Kahtlemata on siin ohumärke. Aga valdavalt on ju inimesed ikkagi head!" lisas Kaljulaid.