Valitsus otsustas viia koroonaviiruse masstestimine läbi esmalt Saarmeaal ning seejärel kogu riigis.

"Valitsuses otsustasime viiruse leviku masstestimise korraldamise. Esimesena viiakse masstestimine läbi Saaremaal koos teadusliku uuringuga. Selle tulemuste pinnalt käivitatakse masstestimine koos uuringutega kogu riigis," kirjutas välisminister Urmas Reinsalu oma Facebooki leheküljel.

Reinsalu lisas, et masstestimine  on vajalik samm viiruse tõkestamisel ning normaalsesse ellu naasmisel.

Kui koroonaviiruse levik taandub, toetavad valitsuse liikmed haridus- ja teadusminister Mailis Repsi plaani taastada koolides 15. maist õppeaasta lõpuni vabamas vormis õpe, samuti võib korraldada gümnaasiumide sisseastumiskatseid.

Põhikooli lõpueksameid tänavu ei toimu. Gümnaasiumi lõpetajad peavad tegema kaks riigieksamit. Kuni 15. maini säiliks praegune distantsõpe.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et heakskiidetud plaani eeldus on COVID-19 viiruse taandumine. „Koolid peavad õppetöö ümberkorraldamisel arvestama, et lapsed viibiksid väikestes rühmades ja lähtuda tuleb kõigist sel hetkel kehtivatest piirangutest. Lubame lapsi kooli ainult siis, kui see on nende jaoks täiesti ohutu,“ sõnas Reps. „Lisaks laste turvalisusele peavad olema lahendatud ka transpordi ja koolitoidu küsimused."

Pärast 15. maid kuni suvevaheaja alguseni saavad koolid tegeleda vabamas vormis õpilaste arendamisega, olgu selleks suhtlus-, väärtus-, sotsiaalsete ja kodanikupädevuste arendamine, arenguvestluste läbiviimine, õppepäevad või muu selline. Samuti soovitab haridus- ja teadusministeerium koolidel seirata õpilaste edasijõudmist ja vajadusel pakkuda individuaalset või väikestes rühmades juhendamist. Õpilaste arengu hindamiseks saavad koolid kasutada enesekontrolli teste ja muid mittehindelisi võimalusi. Neid tegevusi korraldab kool oma parima äranägemise järgi. Kuid sel õppeaastal tuleb ära jätta kõik suuremad üritused, näiteks lõpuekskursioonid ja aktused.

Tänavu kevadel 9. klassi lõpueksameid ei toimu ja põhikool lõpetatakse aastahinnete alusel. Hinnangud võivad kooli otsusel olla numbrilised või arvestatud ja mittearvestatud. Põhikoolilõpetajatele väljastatakse lõputunnistused juuni keskpaigaks.

Gümnaasiumide sisseastumiskatsed võib korraldada pärast 15. maid viisil, et ühte ruumi ei kogune korraga üle kümne inimese, õpilased on hajutatud koolimaja erinevatesse ruumidesse.
12. klassi lõpetajad peavad tänavu tegema kaks riigieksamit: mai lõpus ning juuni alguses eesti keele või eesti keel kui teise keele ning matemaatika eksami.

Pärast 15. maid toimuvad konsultatsioonid ja eksamiteks ettevalmistus. Riigieksamitulemused selguvad 30. juunil.

Kõrgkoolide vastuvõtud algavad 1. juulist pärast riigieksamite tulemuste selgumist ja arvestades ka kõiki muid sellel hetkel kehtivaid piiranguid.

Viimase ööpäeva jooksul tehtud testidest osutus 23  koroonatesti, uutest COVID-19 tõttu surnud inimestest ei teatatud.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1609 COVID-19 viiruse testi, millest üks protsent ehk 23 osutusid positiivseks, edastas terviseamet. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal kümme, Harjumaal viis, Ida-Virumaal ja Pärnumaal võrdselt kolm ning Põlvamaal ja Viljandimaal võrdselt üks uhtum.

Neljapäeva hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 134 inimest, neist üheksa uhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 83 inimest. Viimase ööpäeva jooksul uutest COVID-19 tõttu surnud inimestest ei teatatud, kokku on Eestis surnud 24 inimest.

Eestis on kokku tehtud  26 416 testi, neist 1207  ehk viis protsenti olid positiivsed. Enim nakatunuid ehk 11 protsenti on jätkuvalt vanusegrupis 55-59, järgnevad vanusegrupid 45-49 ja 50-54 võrdselt kümne protsendiga.

Alates kolmapäevast  saavad perearstid põhjendatud kahtluse korral suunata testimisele kõiki koroonaviirusele viitavate sümptomitega inimesi sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest.

Inimeste jaoks testimise korralduses muudatusi ei tule: haigestumisel tuleb jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab testimise vajalikkuse üle ning suunab inimese testimisele. Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit.

Testimisstrateegia uuendamise eesmärk on saada täpsem epidemioloogiline ülevaade SARS-CoV-2 levikust Eestis.