Ettevõtted saavad alates esmaspäevast esitada töötukassale töötasu hüvitamise taotlusi eeldusel, et töötaja ning tööandja vahel on sõlmitud tööleping, kuid ka lepinguta inimestel võib olla õigus sotsiaalsetele garantiidele.

Kui inimene aga töötab võlaõiguslepingu alusel, kas siis töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel, on teatud juhtudel võimalik tuvastada töölepinguline suhe ning see omakorda tagab inimesele ka sotsiaalsed garantiid - õigus puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele, teatas Õigusabiplatvormi HUGO.legal esindaja.

Maksuameti andmetel töötab võlaõiguslepingute alusel Eestis 53 200 töötajat, neist 25 800 ainult võlaõiguslike lepingute alusel. See tähendab, et suure tõenäosusega on nende inimeste ainsaks sissetulekuks vaid käsundus- või töövõtulepinguga saadav tulu. Tihti aga vastab nende inimeste töö iseloom töölepingu tunnustele ning kui suudetakse tuvastada töölepinguline suhe, on ka võlaõiguslepingu alusel tööd teinud inimesel õigus sotsiaalsetele garantiidele.

Põhjus, miks mõned tööandjad eelistavad võlaõiguslike lepingute sõlmimist, seisneb selles, et võlaõiguslike lepingutega ei pea tööandja võimaldama tasustatud puhkust ja töö lõppemisel ei ole kohustust maksta koondamishüvitist, samuti on  lepingu lõpetamine lihtsam kui töölepingu puhul.

HUGO.legal jurist Ülle Aliorgi sõnul pöördutakse töösuhte tuvastamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse juhul, kui inimene on teinud tasu eest tööd ja ei ole üheselt selge, kas ta on seda teinud töölepingulise suhte või võlaõigusliku lepingu alusel.

“Töölepingulise töösuhte tuvastamine on tööõigusega tegeleva juristi igapäev, kuid tänases eriolukorras sõltub sellest varasemast rohkem - suur hulk inimesi on rahaliselt keerulises olukorras ning toetuse saamine on neile väga oluline. Võlaõiguslepingute alusel töötavatele inimestele ei ole ette nähtud sotsiaalseid garantiisid ning hüvitisi, need kaasnevad üksnes töölepinguga. Kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötav inimene tunneb, et tema töö iseloom ja töö tegemise tunnused on piisavalt sarnased töölepingu põhimõtetega, siis võibki asuda töölepingulist töösuhet tuvastama,” sõnas Aliorg.

Aliorg lisas, et üldiselt soovivadki inimesed töölepingulist töösuhet tuvastada sotsiaalsete garantiide ning hüvitiste saamise eesmärgil. “Selles protsessis ei ole midagi imelikku - kui inimene on töötanud võlaõiguslepingu alusel, kuid tema töösuhe on sarnane töölepingulise suhtega, siis ongi tal õigus saada osa samadest hüvitistest. Lisaks saab töötaja tööandjapoolse töölepingu rikkumise korral tööandjalt hüvitist nõuda,” soovitas Aliorg.

Eeldused töölepingulise suhte tuvastama asumiseks on allumine teisele lepingupoolele, etteantud tööjuhiste täitmine;
töötamine kindlal ajal või graafiku alusel ja töötamine kindlas kohas.

Kui need kriteeriumid on töösuhtes olemas, võib pöörduda töövaidluskomisjon või kohutusse töölepingulise töösuhte tuvastamiseks – tõenäoliselt töötate tegelikult töölepingu alusel hoolimata sellest, et leping kannab käsundus- või töövõtulepingu nime. Sellisel juhul on töötajal õigus ka puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele.

Aliorg tõdes, et juristidel seisab ees töökoormuse kasv. “Eriolukord on tekitanud palju segadust inimeste eludes ning õhus on väga palju küsimusi. Kuna inimestel on rahaliselt raske, siis täna on vägagi määrava tähtsusega õigusabi hind ning riigi toetus õigusabile – meie platvormi 45 juristi näiteks saavadki inimesi abistada riigi toetusel, mille tulemusena on esimesed kaks tundi abivajajale tasuta ning kuni aprilli lõpuni saab veel lisaks kolm tundi õigusabi hinnaga 20€ tunnis. Soovitan soojalt sellist võimalust kasutada kuniks saab,” lisas Aliorg.

HUGO.legal - endine Eesti Õigusbüroo - on jagamismajandusel põhinev õigusabiplatvorm, mis tänu nutikatele tarkvaralahendustele suudab turuhindadest kordades soodsamat õigusabi pakkuda. HUGO OÜ pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele õigusabi ka riigi finantseerimisel.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 864 COVID-19 viiruse testi, millest 11 osutusid positiivseks ning ööpäevaga suri Kuressaare haiglas neli patsienti, kokku on praeguseks surnud 19 inimest. 

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (6), Saaremaal (3) ja Ida-Virumaal (2).

6. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 129 inimest (55 naist ning 74 meest), kellest 14 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 62 inimest. COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul 4 Kuressaare Haiglas ravil viibinud patsienti:  60- aastane ja 72-aastane mees ning 78-aastane ja 86-aastane naine. Kokku on Eestis COVID-19 viiruse tõttu surnud 19 inimest.

Eestis on kokku tehtud 21 866 testi, nendest  1108 ehk viis protsenti olid positiivsed. Nendest 38 protsenti on Saare maakonnast ja 31 protsenti Harju maakonnast. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata aadressilt www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus teatas, et esmaspäeval kella 7-se seisuga oli laekunud viimase 24 tunni kohta kokku 864 esmakordse testi tulemust, millest positiivseks osutusid 11. Negatiivseid tulemusi laekus 853. Keskuse poolt tehti laekunud andmetele kvaliteedikontrolli ning ei tuvastatud kõrvalekaldeid standarditest. Kõigi laekunud tulemuste koondarv korreleerub 29. märtsiga, mil laekus 852 testi tulemust.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni  peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist.

Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt  www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK.