EESTI ELU

EL: Eesti pole täitnud kohustusi lapsporno vastu võitlemisel

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna komisjoni hinnangul ei ole Eesti nõuetekohaselt üle võtnud direktiivi, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust.

Neljapäeval valitsuses arutlusele tuleva justiitsministeeriumi arvamuse järgi ei nõustu Eesti täielikult Euroopa Komisjoni seisukohaga, et Eesti ei ole täitnud oma kohustusi. Eesti ei nõustu komisjon etteheidetega, mis puudutavad lasteporno ja pornograafilise etteaste mõistete sätestamist ja nende kaudu kuriteokoosseisude määratlemist ning lapse pornograafilises etteastes ja lasteprostitutsioonis osalemisest saadava majandusliku kasu kriminaliseerimist.

Kolmanda etteheitega, mis puudutab lapsohvri kaitset kriminaaluurimises ja -menetluses, nõustub Eesti osaliselt. Eesti ei nõustu väitega, et riik on sätestanud liigselt kitsendavad piirangud täiskasvanute suhtes, kes võivad saata last kriminaaluurimise käigus toimuvatel vestlustel.

Eesti juhib komisjoni tähelepanu sätetele, millega on direktiivi nõuded üle võtnud, aga mida komisjon pole märganud. Samas tunnistab komisjoni etteheidet, et ristküsitlemise keeld ja mitmekordse ülekuulamise vältimise nõue ei kohaldu piisava selgusega 14-18-aastaste isikute puhul, vaid ainult alla 14-aastaste laste suhtes.

Suurema õigusselguse huvides valmistatakse ette vajalikud õigusakti muudatused.

Riigikogu võttis vastu tulumaksuseaduse muudatuse

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu võttis vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis puudutavad eelkõige sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest; samuti lahendatakse seadusega kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel.

PRIA maksab 105 noortalunikule 4,2 miljonit eurot toetust

Pixabay

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) määras 105 põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale kokku ligi 4,2 miljonit eurot noortaluniku toetust, seejuures said 101 noortalunikku toetust maksimaalses ulatuses ehk 40 000 eurot.

Augustis toimunud taotlusvoor oli käimasoleval rahastusperioodil neljas ja toetuste jaoks oli eelarves 5 miljonit eurot. Kokku laekus 149 noortaluniku toetus-soove 5,9 miljoni euro ulatuses. Kuivõrd soovitud toetuste summa ületas eelarvet, määras PRIA toetused nõuetekohastele taotlustele antud hindepunktide abil saadud paremusjärjestuse põhjal, teatas amet. 

Populaarsemateks tegevusvaldkondadeks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, milleks määrati toetust 27 ettevõtjale. Veislaste ja pühvlikasvatuse jaoks määrati toetust 15 ettevõtjale ning köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuseks 23 ettevõtjale. 

12 noortalunikku said toetust mesindusega tegelemiseks ning 13 ettevõtjat said toetust  lamba- ja kitsekasvatuseks. Vähem oli aga neid, kes said toetust linnukasvatuseks, piimakarja pidamiseks, segapõllumajandusega tegelemiseks või taimede paljundamiseks. 

Maakonniti on enim ehk 13 toetuse saajaid Raplamaalt, kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus ning veislastekasvatus. Järgnevad Viljandimaa 12 toetuse saajaga ning Põlvamaa, Tartumaa ja Võrumaa igas maakonnas 10 toetust saanud noore maaettevõtjaga. 

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on kolmes varasemas taotlusvoorus amet noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 miljonit eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro 350 noortalunikule. "Loodame, et noored maaettevõtjad saavad oma äriplaanid vastavalt nõuetele ellu viia ning kõik vajalikud investeeringud ära teha," märkis Võsu.

Toetuste rahuldamise otsuse tegemise järel maksab PRIA klientidele välja esimese osa ehk 75 protsenti määratud toetusest. Teise osa saavad noortalunikule kätte siis, kui on täitnud esimese osa saamisega seotud kohustused.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse eesmärgiks on aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses. Toetus aitab noortel tegevust alustada ning ühtlasi suureneb maal kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arv.

Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest. Kokku on noortaluniku toetuse maksmiseks planeeritud käesoleval programmperioodil 22,1 miljonit eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD