Terviseamet alustab alates teisipäevast järelevalvet ilu- ja isikuteenuste osutamisele, mille fookuses on laserprotseduurid.

Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul teostatakse üha enam protseduure, mille eesmärk on inimese välimuse esteetiline muutmine, sealhulgas vananemismärkide vähendamine. „Soovitud tulemust aitavad saavutada mitmesugused tehnoloogilised uuendused, mis põhinevad enamasti meditsiini valdkonnas rakendatavatel lahendustel. Seetõttu on üha keerulisem eristada iluteenuseid tervishoiuteenustest,“ ütles Juhkam.

Teenuse terviseohutuse hindamiseks ning ilu- või tervishoiuteenuseks liigitamisel hinnatakse protseduuri sisu, tüsistuse tekke ohtu ning kasutatava seadme funktsiooni. Lisaks hinnatakse protseduuri teostava isiku kvalifikatsiooni, ravimite kasutamist protseduuri läbiviimisel ja kasutatava seadme nõuetele vastavust. „Näiteks seadmetest üks kasutatavaim, kuid samas tõsist tüsistuste ohtu kliendile põhjustav on laserseade, mille kasutamisel tätoveeringute eemaldamisel esines 2017. aastal avaldatud uuringu põhjal tüsistusi 24 protsendil patsientidest.  Laserprotseduuride riskitasemeks on  määratud tase C, millega on võimalik tekitada invaliidsus või püsiv kahjustus,“ ütles Juhkam.

Mittekirurgilisi esteetilisi protseduure, nagu tätoveeringute lasereemaldamine, võivad teostada üksnes tervishoiutöötajad, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Teenust osutav ettevõte peab omama ameti poolt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks.

Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet ilu- ja isikuteenuste osutamisele kehtestatud tervisekaitsenõuete täitmise ning tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse üle.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Tallinnas riigikogu ees teisipäeval kell 11 toimuv põllumeeste meeleavaldus toob Toompeale vähemalt 101 traktorit, samuti toovad põllumehed kohale suure kingipaki. 

Meelt avaldatakse, sest valitsuserakonnad on murdnud antud lubadusi ja vähendanud 2020. aasta riigieelarve eelnõus põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat. Samuti terendab põllumeestele ebavõrdsete konkurentsitingimuste jätkumine Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil.

„Põllumehed on pettunud eelkõige valitsuserakondade sõnamurdlikkuse pärast, kes on taganenud lubadusest hüvitada Eesti põllumehele Euroopa Liidu (EL) keskmisest väiksemaid põllumajandustoetusi. Lubadustest taganemisele tähelepanu juhtimiseks toomegi Toompeale vähemalt 101 traktorit,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Tema sõnul peab Eesti põllumajandussektor võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega. „Meie otsetoetused on 2020. aastal kolmandiku võrra madalamad Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb arvestades karmistuvaid keskkonnanõudeid löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades,“ selgitas Sõrmus.

Siseriiklikku hüvitist on Euroopa Liidu regulatsioonide järgi Eestil võimalik põllumehele maksta veel vaid 2020. aastal. „Kui veel kevadiste valimiste ajal lubati Eesti põllumehele hüvitada 2020. aasta riigieelarvest 15,3 miljonit eurot, siis novembri lõpuks oli see lubadus kuivanud kokku viiele miljonile eurole,“ rääkis Roomet Sõrmus. „Kõige enam kõneleb selline sõnamurdlikkus valitsuserakondade leigest suhtumisest maapiirkondade elanikesse ja ettevõtetesse.“

Kuigi Eesti toetused on niigi Euroopa Liidu kõige madalamad, siis vastavalt Euroopa Komisjoni eelarvekavale aastateks 2021-2027 on Eestit uue perioodi esimesel aastal ees ootamas toetuste langus. Kavade kohaselt jõuab Eestile eraldatav hüvitiste tase alles perioodi lõpuks 76 protsendini EL-i keskmisest. "Lisaks sellele on Eesti jaoks terendamas suur kärbe maaelu poliitika vahendite osas, see paneb Eesti põllumehed veel pikaks ajaks väga ebavõrdsesse konkurentsi. Ainus võimalus võrdsema konkurentsiolukorra tagamiseks on siseriiklike toetuste väljamaksmine lubatud mahus ja jõulised sammud valitsuse poolt Euroopa Liidu eelarvekõnelustel, et Eestile eraldatavad põllumajandustoetused jõuaksid palju kiiremini Euroopa Liidu keskmise lähedale.“

EPKK juhid kohtusid oktoobris peaminister Jüri Ratase, rahandusminister Martin Helme, endise maaeluministri Mart Järviku ja riigikogu viie fraktsiooni esindajatega. „Kuigi põllumajanduskoja tegevus on jää natuke liikuma pannud ja eelarve kolmandalt lugemiselt võib loota mõningast positiivset muutust, siis ilma täies mahus üleminekutoetusteta jäävad poliitikute lubadused tagada meie põllumeestele ausad konkurentsitingimused Euroopa Liidus pehmelt öeldes õõnsaks.“

Arvestades 2020. aasta riigieelarvesse kavandatud siseriiklike üleminekutoetuste kärpeid ja Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandushüvitiste maksmisel, korraldab Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teisipäeval kell 11-13 olukorra laiemaks teadvustamiseks Toompeal meeleavalduse, millele on oodatud kõik põllumehed ja Eesti toidu sõbrad.

Kolmapäeval toimub riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitatakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastal 2020. Siseriiklike hüvitiste Euroopa Liidu poolt lubatud maht ulatub 2020. aastal 15,3 miljoni euroni.
12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu 2021.-2027. aasta pikaajalist eelarvet.

Baltimaade põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 3. detsembril Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele avaliku pöördumise, milles nõutakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.