Praeguse seisuga ei ole vanglateenistujatel ega vangidel koroonaviirust tuvastatud - seni on teste tehtud 14 vanglateenistujale ja üheksale vangile. 

Praeguses olukorras on rakendatud ettevaatusabinõusid, et vältida viiruse jõudmist vanglatesse. Vangla jälgib pidevalt viirusohu olukorda ning teeb piirangute muutmise osas otsuseid jooksvalt.

Seoses koroonaviiruse leviku ohuga kehtivad vanglates alates 16. märtsist täiendavad liikumispiirangud. Vange hoitakse reeglina oma kambrites ööpäevaringselt. Alates 14. märtsist vanglates kokkusaamisi ei toimu. Vangidel on jätkuvalt võimalik kohtuda kaitsjate, advokaatide, konsulaaresindajate ja vaimulikega. Samuti on neil võimalik kaitsjate, advokaatide ja riigiasutuste esindajatega suhelda telefoni teel. Isiklikke telefonikõnesid on võimalik pidada vähemalt üks kord nädalas.

Kaitseabinõude kasutamine on vanglates väga oluline, sest suur osa kinnipeetavatest kuulub koroonaviiruse riskirühma. Mitmed narkosõltlased on enne vanglasse sattumist haigestunud immuunsüsteemi tõsiselt nõrgestavatesse nakkushaigustesse. Vanglates on umbes 300 HI-viiruse ja ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat, kelle viirusse nakatumine võib osutuda eluohtlikuks.

Endiselt ei toimu vanglates muid kokkusaamisi ning vastu võetakse üksnes posti teel saadetud pakke.

Uue koroonaviiruse pandeemia on kogu maailmas nõudnud üle 40 000 inimelu, neist enamik Euroopas, teatas teisipäeva õhtul ametlikele allikatele tuginedes Prantsuse uudisteagentuur AFP. 

Maailmas on registreeritud on 40 057 surmajuhtumit, sealhulgas Euroopas 29 305.

Itaalias on COVID-19 tagajärjel surnud 12 428, Hispaanias 8189 ja Hiinas 3305 inimest. 

Sestsaadik, kui viirus detsembris Hiinas välja ilmus, on maailmas kinnitust leidnud 803 645 nakkusjuhtumit, neist pooled ehk 440 928 Euroopas.

Ühendriikides on tuvastatud 172 071 nakatunut ja 3243 surmajuhtu ning Aasias 108 421 nakatunut ja 3882 surma.