Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) algatasid petitsiooni, et juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu Eesti põllumajandustootjate ebavõrdsele kohtlemisele Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmisel.

EPKK ja ETKL algatasid Eesti põllumajandustootjate nimel pöördumise Euroopa Parlamendi poole seoses Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarvekavaga aastateks 2021-2027, milles jätkub Eesti põllumajandustootjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste liikmesriikide põllumeestega.

„Kuigi Eesti on 2027. aastaks olnud Euroopa Liidu liige juba 23 aastat, siis Euroopa Komisjoni ettepanku järgi jäävad meie põllumajanduse otsetoetused jätkuvalt ligi veerandi madalamaks liidu keskmisest ja kordi väiksemaks kui kõige kõrgemad toetustasemed,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Meie põllumehed peavad Euroopa Komisjoni plaani järgi püsima ebavõrdses konkurentsis teiste riikide põllumajandustootjatega veel seitse aastat. See on ebaõiglane ja õõnestab ka Euroopa Liidu aluseks olevaid võrdse kohtlemise põhimõtteid,“ lisas Sõrmus.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul jõuab Euroopa Liidu ebavõrdsete toetuste mõju nii põllumehe kui toidutarbijani. „Eesti inimene on kohaliku toidu patrioot, kuid ebavõrdsed toetused annavad mõnikord kunstliku hinnaeelise teiste riikide toodangule. Seepärast kutsume petitsioonile ebaõigluse lõpetamise eest toetusallkirja andma nii põllumehi kui tarbijaid,“ märkis Ats. „Eesti võime end ise toita pole üksnes põllumajanduslik küsimus.“  

Petitsioonis tuuakse ka välja, et juba 8. veebruaril 2013 otsustas Euroopa Ülemkogu, et 2020. aastaks peavad kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajanduse otsetoetused jõudma vähemalt tasemele 196 eurot hektari kohta. „Lubadust Eesti põllumajandustootjatele pole täidetud ja 2020. aastal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstava toetuse määr mitukümmend eurot madalam,“ rääkis Kerli Ats. „Lubaduse täitmata jätmine on pannud Eesti põllumajandustootjad võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega sügavalt ebavõrdsesse olukorda.“

Eesti põllumajandustootjad peavad täiesti lubamatuks ka Euroopa Komisjoni kava kärpida suures mahus maaelu arengu fondi vahendeid. „Sisuliselt plaanitakse kärpida innovatsiooni, teadmistesse ja keskkonnahoidu tehtavaid investeeringuid,“ selgitas Roomet Sõrmus. „Maaelutoetuste vähendamine ja keskmisest oluliselt madalamad põllumajanduse otsetoetused piiravad ka noorte väljavaateid ja võimalusi siseneda põllumajandussektorisse, sest põllumajandus ei paku piisavat sissetulekut ning vähenevad ka võimalused põlvkondade vahetuseks vajalike meetmete rakendamiseks,“ lisas ta.

Petitsiooni saab allkirjastada kuni 31. jaanuarini, seejärel esitatakse see menetlemiseks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile.

Eesti Korteriühistute Liit tuletab detsembris meelde, et vilkuvate tulede, rõdude kaunistamise või ilutuleststikuvahendite kasutamisega tuleks piiri pidada, sest liigne meelelahutus ei tohi naabreid segada. 

„Viimasel ajal on taas meieni jõudnud juhtumeid, kus inimesed on hädas kõrvalmaja rõdudel härivate vilkuvate pühadekaunistusega. Samuti kaevatakse igal talvel ilutulestikuvahendite kasutamise üle korrusmajade vahel,“ rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ta kutsub ilutulestiku kasutamisest korrusmajade vahel või rõduddel kindlasti loobuma. „Kindlasti ei tohiks ilutulestikuvahendeid kasutada korrusmajade vahel ega mingil juhul ka rõdudel, kuna tegemist on väga suure ohuga elanike varale ja tervisele. Juhtumeid, kus rakett on lennanud naabermaja rõdule ja selle süüdanud, on juba ette tulnud,“ rääkis ta.

Samuti ei pea Mardi õigeks nende kasutamist kogu detsembrikuu jooksul. „Inimesed kurdavad selle lõputu ilutulestikuvahenditega paugutamise üle, mis Eestis juba hilissügisel lahti läheb,“ nendis ta. „Piirangud ilutulestikuvahendite müügiaja ja kasutuskoha suhtes võiks kindlasti kõne alla tulla. Paljud riigid on siin seadnud karmid reeglid.  Näiteks Soomes või Saksamaal saab ilutulestikuvahendeid osta vaid detsembri lõpupäevil.  Ja Inglismaal  on eraisikutel ilutulestiku kasutamine avalikes kohtades nagu tänavatel ja teedel lausa keelatud,“ tõi Mardi näiteid.

Väga häirivaks on kujunenud ka vilkuvad ja muusikalised jõulukaunistused, mida inimesed oma rõdudele riputada armastavad. „Valgusšõu ja jõululaulud võivad olla toredad, aga kui neid 24/7 vastu tahtmist kuulama pead, kujuneb sellest müraterror,“ nentis  Mardi.

Ta soovitab sellistest kaunistustest, mis teisi inimesi häirida võiks, loobuda. „Korteriühistu sisekorda võiks kirjutada ka maja, sealhulgas rõdude dekoreerimist puudutavad reeglid – samuti selle, millal kaunistused maha võetakse, et jõulutuled jaanipäevani ei ripuks,“ leiab Mardi.

Nii saab tema sõnul vältida olukorda, kus rõdudele ilmuvad silmariivavad ja müraterrorit tegevad vidinad. „Samuti võib lohakalt kinnitatud kaunistustest saada oht, kui need näiteks tugevama tuulega alla kukuvad,“ hoiatas Mardi. „Igaühele jääb aga alati võimalus kujundada oma korter soovide kohaselt.“

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma.

Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevuseks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.