Viimase ööpäeva jooksul tehti Eestis 2514 COVID-19 viiruse testi, neist positiivseid oli 103, ka suri möödunud ööpäeva jooksul viiruse tõttu üks inimene.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) korrigeeritud andmete kohaselt osutus viimase ööpäeva jooksul Eestis tehtud  2514 COVID-19 viiruse testist positiivseks 103 analüüsi, edastas terviseamet.

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga uusi koroonaviiruse juhte Saaremaal juurde 43, Harjumaal 18,  Ida-Virumaal kümme ja Tartumaal kaheksa.

Eestis on kokku tehtud 18 290 testi, nendest 961 ehk 5 protsenti on olnud positiivsed.

Enim nakatunuid ehk 11 protsenti on analüüside tulemuste kohaselt vanusegruppides 45-49 eluaastat ning vanusegruppides 50-54 eluaastat. Vanusegrupis 55-59 eluaastat on nakatunuid 10 protsenti. 

3. aprill seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 90 patsienti, 16 inimest on juhitaval hingamisel, haiglatest on välja kirjutatud 48 inimest.

COVID-19 viiruse tõttu on surnud 12 inimest, neist kümme  haiglates ja kaks hooldekodus.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus praegu terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, SYNLABi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Ida-Tallinna keskhaigla laborites.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist.

Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni  peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Neljapäeval ei juhtunud Eesti teedel ja tänavatel ühtegi liiklusõnnetust, kus inimesed kannatada oleksid saanud. 

Esialgsetel andmetel on tegemist tänavu kaheksanda sellise päevaga, kui raskeid õnnetusi polnud. Esimene raskete õnnetusteta päev oli 5. jaanuaril, teine 14. jaanuaril, kolmas 18. jaanuaril, neljas 26. jaanuaril, viies 21. veebruaril, kuues 3. märtsil ja seitsmes 23. märtsil. 

Esialgsetel andmetel oli mullu kokku 19 raskete liiklusõnnetusteta päeva. 

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest kaheksa joobes sõidukijuhti.

Kõik tabatud juhid olid liiklusse siirdunud alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.