Aasta algusest muutuvad riigilõivud dokumentide taotlemisel - passi ja ID-kaarti saab taotleda viis eurot soodsamalt.

6. jaanuarist 2020 väheneb politsei iseteeninduskeskkonnas passi ja ID-kaardi taotlemise riigilõiv viie euro võrra. Edaspidi maksab ID-kaardi taotlemine iseteeninduses täiskasvanule varasema 25 euro asemel 20 eurot. Passi taotlemine maksab 35 eurot. Mõlema dokumendi koostaotlemine on edaspidi samuti viis eurot soodsam ehk 45 eurot.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Marit Abram soovitab inimestel, kelle dokument hakkab aeguma, säästa aega ja raha ning esitada digitaotlus politsei iseteeninduskeskkonnas.

Eesti inimesed on iseteeninduskeskkonna kaudu esitanud kokku 88 888 uut isikut tõendava dokumendi taotlust.

„Üha enam inimesi taotleb dokumendid elektrooniliselt. Töötame igapäevaselt selle nimel, et iseteeninduskeskkonna kasutamine oleks võimalikult mugav. Nii on taotluse esitamisel enamik andmevälju juba eeltäidetud, mis teeb protsessi lihtsaks ja säästab inimeste aega,“ rääkis Abram.

Dokumenditaotlusi saab esitada politsei veebilehe kaudu aadressil www.politsei.ee. Otselink etaotlus.politsei.ee. Iseteeninduskeskkonda saab siseneda ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või Eesti pangatunnustega.

Uuest aastast muutuvad riigilõivumäärad ka teistel toimingutel. Näiteks kehtestatakse viieeurone riigilõiv uute PIN-koodide taotlemisel Eestis ja 20-eurone riigilõiv taotlemisel välisesinduses. Dokumentide väljastuskoha muutmisel Eestis peale taotluse esitamist tuleb tasuda 10 eurot. Samuti rakenduvad täiendavad riigilõivud dokumentide väljastamisel Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu.

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot - selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti.

Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa.

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel. Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Statistikat vaadates on näha, et piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. Sellele rahale võiks inimesed oluliselt parema kasutuse leida, näiteks koguda lastelaste haridusfondi või annetada heategevusele. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil. Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Kindlasti soovib haigekassa apteekritele meelde tuletada, et neil on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti. Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Inimestele tuletab haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.