Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks eelnõu, mille kohaselt tõuseb tunnitasu alammäär alates 1. jaanuarist 3,21 eurolt 3,48 euroni ning kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurolt 584 euroni.

Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga 25. novembril. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2019. aastal ühes kuus keskmiselt 20 500 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära ehk 540 eurot, moodustades 4,3 protsenti kõigist töötasu saanud töötajatest.

Töötasu alammäära tõus 540 eurolt 584 euroni toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2019. aastaga täiendavat maksutulu 13,7 miljonit eurot ning 2020. aasta riigieelarve maksutulu prognoos arvestab töötasu alammäära tõusu. Töötasu alammäära tõus parandab valitsussektori eelarvepositsiooni kokku 5,5 miljonit eurot.

Töötasu alammäära tõusuga koos suurenevad muu hulgas vanemahüvitis, lapsepuhkustasu ja hoolduspuhkuse tasu.

Lõuna-Eesti aasta ettevõte AS Barrus plaanib juba lähiaastatel kolmanda liimpuidutehase rajamist, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Enam kui 50 miljoni euro suuruse müügikäibega puidutööstusettevõte annab tööd ligi 250 inimesele ning on tõusnud oma valdkonnas Euroopa turuliidriks. «Tunneme ennast praeguse tegevusmahu juures juba päris mõnusalt ja seetõttu oleme hakanud pidama laiendamise plaane,» rääkis Barruse tegevjuht Jürgen Ainsalu teisipäeval Lõuna-Eesti Postimehe aasta ettevõtte tunnustust vastu võttes. «Meil on praegu planeerimise faasis kolmas liimpuidutehas, mille investeerimisotsuse võtame eeldatavasti lõplikult vastu järgmise aasta alguses.» 

Barrus tegutseb tisleri-liimpuidu valdkonnas. «Võime praegu öelda, et oleme oma valdkonnas Euroopa parimad,» rääkis Ainsalu, kelle sõnul keskendub ettevõte eelkõige Skandinaavia turgudele. «Suurim turg on Taani, järgnevad Norra, Soome ja Rootsi,» lisas ta. «Oluline turg on ka Poola, kuna paljudel Skandinaavia aknatehastel on seal tütarettevõtted.»

Barrus on investeerinud aastatel 2015–2017 palju seadmete uuendamisse ja taristusse, paaril viimasel aastal on Võru vallas tegutsev suurettevõte Ainsalu sõnul aga panustanud eelkõige organisatsiooni arendamisse, inimestesse ja töökorralduse parandamisse. Lõuna-Eesti aasta ettevõte on valmistanud puittooteid alates loomisest 26 aastat tagasi, kuid liimpuitkomponente hakati tegema pärast saetööstuse hävitavat põlengut 2004. aastal ehk 15 aastat tagasi. Võru külje all asuv puidutööstus annab tööd ligikaudu 250 inimesele, töötajate keskmine brutopalk küünib 1745 euroni.

Palk sõltub Ainsalu sõnul töötajate kvalifikatsioonist: mida kõrgem see on, seda rohkem on võimalik teenida. Ukrainast ja Valgevenest on abiks ka 12 renditöötajat.

Ainsalu sõnul on Võru kogukond Barrusele ülioluline, kuna ligi 250 töötajast suurem osa on just Võrumaalt. «Tunneme, et oleme Võru ettevõte, ja soovime anda siinsele kogukonnale kindlasti oma positiivse mõju, kasvõi hea töötasuna.»

Tooraineturust rääkides kinnitas Ainsalu, et palgi hind on viimasel aastal pisut kukkunud ning saadaolev palgikogus on turul seetõttu väiksem, kui selle järele on nõudlus. «Jämeda männipalgi hind on püsinud aga suhteliselt stabiilsena ning suurt toormehinna langust pole siiski olnud,» lisas ta. «Palgi kättesaamine on meile siiski ülioluline, sellest hakkab peale meie tarnekindlus klientidele,» lisas Ainsalu, kelle sõnul on ettevõte olnud sunnitud ostma palki aeg-ajalt ka kaugemalt, näiteks Lätist, vahel ka Põhja- ja Ida-Eestist ning saartelt.

Barruse kontrolliv aktsionär on Taani päritolu laevandustaustaga investor. Suuruselt järgmine aktsionär on ettevõtte tootmisdirektor Andres Linnasaar, kellele kuulub ligikaudu kolmandik ettevõttest ning kes on üks kauaaegsemaid töötajaid Barruses. Ülejäänud aktsiad jagunevad teiste Skandinaavia ja Eesti investorite vahel.

Barruse eelmise aasta puhaskasum oli üle kolme miljoni euro. «Omanikud ei võta kindlasti ettevõttest kogu kasumit välja, kuid väikesed dividendiootused siiski on ja mingisugused jõulukuusealused kingitused ikkagi tulevad,» muigas Ainsalu. «Kuid suur osa teenitud kasumist investeeritakse ettevõtte jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõimesse – et oleks ka järgnevatel aastatel midagi, mida jõulukuuse alla panna.»

Lõuna-Eesti parima ettevõtte žüriisse kuulusid Luminori ärikliendipanganduse juht Marjan Savtšenko, Postimees Grupi maakonnalehtede vastutav väljaandja Margus Mets, Kagu-Eesti ettevõtluskonsultant ja ettevõtja Kuldar Leis ning LõunaEesti Postimehe peatoimetaja Sirli Homuha ja majandusajakirjanik Tomi Saluveer. Lõuna-Eesti Postimees valib aasta ettevõtet juba teist aastat. Eelmisel aastal sai erakordselt eduka aasta järel parima ettevõtte tiitli mineraalvee villija AS Värska Vesi. Tänavu pälvis tiitli aastatetagused investeeringud nüüdseks edukalt käima jooksnud puidufirma AS Barrus.