Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv. Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud 16 protsendipunkti ehk täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest.

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul analüüsis amet kriisikomisjoni tellimuse alusel, kas inimesed on pärast eriolukorra kehtestamist jäänud paiksemaks. "Liikumisanalüüsist selgus, et Eesti inimesed viibivad eriolukorra ajal keskmiselt 20 tundi oma peamises asukohas, lühenenud on päeva jooksul läbitud vahemaa seniselt 27,5 kilomeetrilt 17,6 kilomeetrile ning käikude arv päeva jooksul peamisest asukohast mujale on vähenenud 1,8-lt 1,5-le," rääkis Mägi.

"Märtsi lõpus lisandusid uued avalikes kohtades kehtestatud liikumispiirangud. Liikumisanalüüsist selgus, et võrreldes eriolukorra esimeste nädalatega, kui liikumine vähenes, ei ole täiendavad piirangud liikumisele nähtavat mõju avaldanud," lisas Mägi.

Liikuvusanalüüsi avalik kaart asub: http://www.stat.ee/liikuvusanalyys

Statistikaamet kasutas liikumisanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis saadi mobiilioperaatoritelt. Nende alusel arvutati välja kogu Eesti paiksusmäär. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid, tegemist oli anonüümsete koondandmetega. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal tuvastada ega analüüsida.

Neli nädalat tagasi kehtestati Eestis eriolukord, mille tõttu suleti koolid, peatati kultuuriasutuste tegevus ja piirati laevareise. Järgnevate nädalate jooksul on kehtestatud uusi liikumispiiranguid, sh suletud kaubanduskeskused. Statistikaameti, mobiilioperaatorite, riigikantselei, terviseameti, andmekaitse inspektsiooni, ministeeriumide, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Positiumi koostöös tehtavast liikumisanalüüsist saab kriisikomisjon eriolukorra ajal ülevaateid inimeste liikumisest ning see on üks näitaja, mille alusel otsustada, kuidas piirangud järk-järgult lõpetada. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.

Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

Mobiilioperaatorid tegid igaüks eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020.

Operaatorid arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete ajalooliste andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides on Eesti inimesed viibinud või viibivad. Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt (nt Tallinnas ning Tartus asumite järgi).

Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted, nt "XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed". Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil. Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikumisanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikumisanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega.

Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.

Eesti elanikud toetavad järjest enam koroonaviiruse leviku pidurdamiseks kehtivaid meetmeid ning  nende leevendamist soovib vaid 7 protsenti, selgub Turu-uuringute AS-i tehtud värskest küsitlusest.

Nooremad inimesed on viiruse leviku takistamiseks hakanud varasemast rohkem pingutama, kuid kodus püsivate inimeste hulk on samas langenud. Eesti elanike toetus kehtivatele meetmetele on tõusnud 54 protsendini, toetus meetmete karmistamisele jätkuvalt langeb ja on nüüd 37 protsenti. Meetmete karmistamise toetus on suurem 40 protsendiga eestlaste, 50 protsendiga 15–25-aastaste noorte ning 53 protsendiga Viljandi- ja Võrumaa elanike seas. Vaid veerand Põlvamaa elanikest ja 28 protsenti idavirumaalastest toetab meetmete karmistamist. 

81 protsenti elanikest peavad enda hinnangul meeles ja järgivad kõiki ametlikke juhiseid, 15 protsenti järgib enamust juhiseid, 2 protsenti vaid juhiseid, mis ei nõua pingutust, ning 2 protsenti ei tee midagi erilist. Kõige hoolsamalt järgivad juhiseid Valga-, Saare- ja Läänemaa elanikud – vastavalt 95, 92 ja 86 protsenti –, vähem hoolsamad ollakse Rapla-, Põlva- ja Ida-Virumaal, vastaval 63, 72 ja 74 protsendiga.

30 protsenti elanikest pingutab võrreldes eelmise nädalaga veelgi rohkem, 68 protsenti käitub sama moodi kui eelmisel nädalal. Pingutusi on suurendanud eelkõige teistest rahvustest elanikud, maakondadest enim Võrumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa elanikud. Esmakordselt on 35-aastaste ja nooremate inimeste seas rohkem pingutavate inimeste protsenti isegi veidi kõrgem (31) kui vanemate inimeste seas.

Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-ist ütles, et rõõmustavat trendimuutust tasub just noorte seas välja tuua, kes suhtuvad eriolukorra meetmetesse võrreldes eelmiste nädalatega tõsisemalt. Oluline on pingutus iga indiviidi tasandil.

Muret tekitav on see, et kodus püsivate inimeste hulk on langenud: 58 protsenti elanikest püsib kodus ja väljub vaid erandolukordades, mis tähendab 9-protsendist langust. Väljas liikumise peamisteks põhjusteks nimetab 64 protsenti endiselt tööülesandeid ja 57 protsenti värske õhu hingamist.

Rohkem väljas liikuvate inimeste seas on nende hulk, kes ei usu, et selline käitumine olukorda mõjutab, langenud eelmise nädalaga võrreldes 14 protsendilt üheksale.

91 protsenti elanikest mõistab, et nende käitumine saab ära hoida lähedaste nakatumist, 82 protsenti tunneb muret, et keegi võib neid endale teadmata nakatada. Vastutustundlikumalt suhtuvad juhusliku nakkuse edasikandmisse vanemad inimesed, 15–24-aastased on märgatavalt vähem mures viirusesse nakatumise pärast. 

58 protsenti elanikest tunnetab sissetuleku langust koroonaviirusega seotud olukorra tõttu. Mõju tajuvad tugevamalt teistest rahvustest, 35–49-aastased ja Võrumaa elanikud – vastavalt 69, 67 ja 73 protsenti.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2039 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Uuringu tellis riigikantselei.