Ilmateenistus ja teeilmakeskus hoiatavad, et kolmapäeval jõuab Eestisse torm, mis haarab enda alla terve maa ning toob endaga kaasa puude murdumist, elektrikatkestusi ja laevaliikluse häireid, kirjutab Postimees. 

Ilmateenistuse teatel tugevneb täna kiiresti lõunaja edelatuul, mis puhub 12– 17, puhanguti kuni 25, saartel ja rannikul kuni 30 m/s. Õhtuks pöördub tuul läände ja loodesse. Teeilmakeskuse andmetel võivad tuuleiilid merel puhuda isegi 33 meetrit sekundis.

Tugevad tuuled saabuvad Eestisse üle Läänemere edela poolt. Prognoosi järgi tabavad kõige tugevamad tuuled Lääne-Eesti saari ning lääneja põhjarannikut kolmapäeval ajavahemikus kell 16–18.

Tormi toob kolmapäeval üle Lõuna-Soome liikuv aktiivne tsüklon, mis toob Tampere-Jyväskylä-Kouvola piirile tiheda lumesaju, Helsingi piirkonda tugeva tuule koos vihmasajuga ning Eesti kohale vihma ja tormituuled, teatas teeilmakeskus. Madalrõhkkonna tagalas algab külma õhu sissevool Eestisse ja temperatuur langeb. Seega on kolmapäeval oodata tormikahjustusi ja elektrikatkestusi.

Merel võib esineda häireid laevaliikluses. Liikluses tasub olla tähelepanelik, kuna teedel võib olla takistusi.

Ilmateenistus andis kolmapäevaks kogu Eestile teise astme hoiatuse, mis tähendab, et ilm on ohtlik. Teise astme hoiatus tähendab, et esineb tavatuid ilmastikunähtusi. Inimesed peaksid olema teise astme hoiatuste puhul väga tähelepanelikud ja jälgima pidevalt ilmaprognoosi. Inimesed peaksid olema teadlikud riskidest, mis võivad olla vältimatud. Järgida tuleb kõiki võimuesindajate poolt antud soovitusi.

Seoses tormihoiatusega on Tallinna linna raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupp kõrgendatud valmisolekus.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf edastas raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupi liikmetele valmisolekuteate, mille järgi töögrupi liikmetel tuleb teha ettevalmistusi ja olla valmis oma ülesannete täitmiseks võimalikes rasketes ilmaoludes.

Päästeamet soovitab inimestel teha tormiks ettevalmistusi ning käituda tormi ajal nii, et ei satuks ohtu enda või teiste elu ja tervis. Enne tormi saabumist on soovitav õuest kokku korjata tuulega lendu tõusta võivad esemed, sõiduk parkida garaaži või lagedale ja võimalike elektrikatkestustega arvestades varuda koju piisavalt toitu ja jooki. Tormi ajal on soovitav püsida siseruumides ja autoga mitte sõita. Kui sõit on vältimatu, tuleks valida sobiv sõidukiirus ning arvestada teele langeda võivate puude või muude takistustega. Võimalusel tuleks vältida kütmist, sest korsten võib tugeva tuule tõttu n-ö tagurpidi käima hakata.

Viimati tabas tugev torm Eestit oktoobri lõpus ning siis sai kõige suuremat kahju eeskätt Lõuna-Eesti.

Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 284 300 Eesti elanikku ehk 21,7 protsenti elanikkonnast ning absoluutses vaesuses 2,4 protsenti Eesti elanikkonnast.

Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes seejuures 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti, teatas statistikaamet.

Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 569 eurot, absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 215 eurot.

Suhteline vaesus on vähenenud üheliikmeliste leibkondade ehk üksi elavate inimeste ja ka üksikvanemate hulgas. Elanikkonna rikkama ja vaesema viiendiku erinevus ei ole aastaga muutunud. Vanuserühmadest on see kõige väiksem vanemaealiste ehk vähemalt 65-aastaste elanike hulgas, kuigi viimase kümnendi jooksul on see iga aastaga siiski veidi suurenenud.

Ajas ankurdatud suhtelise vaesuse määr ehk nende isikute osatähtsus, kelle aasta ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir on suurenenud. Aastal 2017 oli see 11 protsenti, mullu aga 12,1 protsenti.

Siirded ehk riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,1 protsenti ja absoluutses vaesuses 22,7 protsenti elanikkonnast.

Suhteline vaesus on aastaga jäänud muutumatuks noorte ehk 16–24-aastaste hulgas 20,9 protsendiga, kuid on suurenenud laste seas. Aastal 2018 elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,1 protsenti ehk 1,9 protsendipunkti enam kui aasta varem. Küll aga langes laste absoluutse vaesuse määr, mis oli 2017. aastal 2,5 protsenti ja 2018. aastal 1,6 protsenti.

Vähenenud on vanemaealiste suhteline vaesus – 2018. aastal elas vähemalt 65-aastastest elanikest suhtelises vaesuses 43,1 protsenti ja 2017. aastal 46,4 protsenti.

Ilmajäetuses elas 2019. aastal 7,6 protsenti Eesti elanikkonnast. Kõige kõrgem oli ilmajäetute määr vanemaealiste ehk vähemalt 65-aastaste hulgas 10,4 protsendiga ja kõige madalam 18–24-aastaste vanuserühmas 5,3 protsendiga.

Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.