EESTI ELU

Uuring: eestlaste majanduslik kindlustunne on veel valdavalt hea

Kantar Emori eriolukorra seireuuring näitab, et Eesti elanike majanduslik ja emotsionaalne kindlustunne on valdavalt hea, kuid püsib mure eriolukorra pikaajaliste tagajärgede pärast – järgmise nädala seires võib aga avaneda juba täiesti teine pilt.

Käesoleval nädalal toimunud küsitlusest selgus, et 64 protsenti Eesti elanikest hindab oma leibkonna majanduslikku olukorda heaks või väga heaks. "See on ootuspärane, sest eriolukord on kestnud paar nädalat ja kriisiolukorda siseneti hea aja majanduselt. Mõju sissetulekule ja selle tajumine ei tule kohe," ütles Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse pressiteate vahenudsel. 

Ööpäevaga lisandus 37 positiivset koroonaviiruse juhtu

Võru linnatänavail on märgata kaitsemaskides liikuvaid inimesi, kes kaitsevad end ja teisi nakatumise eest. FOTO: Aigar Nagel

Möödunud ööpäeval tehti 1010 koroonaviiruse testi ning tuvastati 37 nakatunut, kokku on viirus tuvastatud 575 inimesel. 

Rahvastikuregistri andmete kohaselt tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal, kokkku 14, järgnesid Võrumaa kuue ning Pärnumaal ja Harjumaal viie nakatunuga.  

Kokku on Eestis tehtud 8121 koroonaviiruse testi, millest 575 on osutunud positiivseks. Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegrupis 40-49 eluaastat ning vanusegrupis 60 eluaastat ja vanemad, mõlemas 24 protsenti. Vanusegrupis 50-59 eluaastat on testide põhjal nakatunuid 23 protsenti ja vanusegrupis 30-39 eluaastat 18 protsenti. 

Alates neljapäevast hakkas terviseamet testimise tulemusi avaldama terviseinfosüsteemi (TIS) andmetele tuginedes. Terviseamet ei saanud varem terviseinfosüsteemist selliseid päringuid teha, TIS-i kasutamise vajaduse tingis nii mitme labori testimisvõimekuse teke kui erasektori partneri kaasamine. 

Neljapäeva õhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 40 patsienti, neist seitse on intensiivravil ning kriitilises seisus. Haigusest on tervenenud 11 inimest ning surnud üks. 

Maailmas on Hiinast levima hakanud koroonaviirusesse haigestunud enam kui pool miljonit inimest, neist kõige rohkem Ameerika Ühendriikides, kus on üle 85 000 nakatunut, Hiinas on enam kui 81 000 haigestunut ja Itaalias enam 80 000 nakatunut.

Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed. Riskirühmade kaitseks soovitab terviseamet:

Rangelt on keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.
Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.

Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.

Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima.

Viimastel nädalatel on sotsiaalkindlustusamet koostöös terviseametiga aktiivselt tegelenud hooldekodude teavitamisega ja selgitamisega, et hügieeninõuete järgimine on nakatumise ennetamisel määrava tähtsusega. Iga teenuseosutaja vastutus on tagada, et kõik soovitused ja meetmed oleksid maksimaalselt rakendatud.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Neljapäeval peatas terviseamet COVID-19 nakkuse leviku vältimiseks plaanilise ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates eraldi iga üksikut juhtu. Kindlasti tuleb lõpuni viia selline plaaniline tegevus, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.

Kahe päeva testide põhjal tuvastati 134 nakatunut

Neljapäeva hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 538  inimesel, kahe päeva testide põhjal tuvastati 134 uut nakatunut.

Alates neljapäevat avaldab terviseamet  testimise tulemusi terviseinfosüsteemi (TIS) andmetel, sest terviseinfosüsteemi laekuvad andmed saatekirjapõhiselt. Lähtuvalt algandmete allika muutusest ja ka testimise suurenemisest lisandus 25. märtsil avaldatud laboriandmetega võrreldes 134 uut positiivset juhtu. Nüüdseks tehakse keskmiselt 1000 testi päevas.

Enim lisandus positiivseid analüüsivastuseid Harjumaal (59), Saaremaal (54) ning Tartumaal (10). Vanusgruppide vaates on 23 protsenti positiivselt testitutest vanemad kui 60 eluaastat. 

Kolmapäeva õhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 29 patsienti, neist seitse on intensiivravis ning kuus on kriitilises seisundis. Kolmapäeva pärastlõunal suri üks COVID-19 haigestunud inimene.

„Täna [neljapäeval] avaldatud andmed on sisuliselt viimase kahe ööpäeva tulemus. Sellest tulenevalt tegi ka positiivsete analüüside statistika järsu hüppe,“ ütles terviseameti kriisistaapi juhtiv Ragnar Vaiknemets, kelle sõnul aitab terviseinfosüsteemi päringutele üleminek andmeid edaspidi kergemini koguda. „Homsest [reedest] peaks olukord normaliseeruma, sest saame andmeid positiivsete testide kohta samadel alustel kui täna.“

Teste on kokku tehtud 7090.

Terviseamet ei saanud varem terviseinfosüsteemist selliseid päringuid teha, TIS-i kasutamise vajaduse tingis nii mitme labori testimisvõimekuse teke kui erasektori partneri kaasamine.  

Detailseid vanusgrupi tulemusi ja laborite laekunud tulemusi  tervise- ja heaoluinfo süsteemide keskus (TEHIK) täna veel kontrollib, mistõttu vanusgrupi andmeid avaldame kontrollide järgselt. 

Seoses esimese vanemaealise inimese surmajuhuga ja nakatumistega hooldekodudes rõhutab terviseamet, et rangelt on keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.

Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.

Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.

Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima.

Viimastel nädalatel on sotsiaalkindlustusamet koostöös terviseametiga aktiivselt tegelenud hooldekodude teavitamisega ja selgitamisega, et hügieeninõuete järgimine on nakatumise ennetamisel määrava tähtsusega. Iga teenuseosutaja vastutus on tagada, et kõik soovitused ja meetmed oleksid maksimaalselt rakendatud.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD