Viimase ööpäeva jooksul analüüsitud proovidest osutusid positiivseks 16, kaks eakat patsienti aga suri, mis tõstis koroonaohvrite arvu 40-le.

Pühapäevahommikuse seisuga vajab uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 125 inimest, kellest kümme on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 164 inimest. Viimase ööpäeva jooksul suri viiruse tõttu Ida-Viru keskhaiglas ravil viibinud 86-aastane mees ja Kuressaare haiglas ravil olnud 83-aastane mees.

Ööpäevaga analüüsiti 730 testi, millest 2,2 protsenti ehk 16 proovi osutusid positiivseks. Kokku on tehtud 40 333 esmast testi, millest 1528 ehk 3,8 protsenti on osutunud positiivseks.

Kõige rohkem positiivseid teste ehk kuus laekus rahvastikuregistri andmete järgi Harjumaal. Võrumaa elanikest andsid positiivse vastuse viis, saarlaste hulgas lisandus kaks ja viljandimaalaste hulgas üks positiivne test. Kaks positiivset tulemust olid määratlemata elukohaga. Maakondade lõikes on nüüd sama palju positiivseid esmaseid teste Harjumaal ja Saaremaal ehk 520. Suurusjärgult järgmisel kohal on Ida-Virumaa 95-ga, Tartumaa 94 ja Pärnumaa 92-ga.

Vanusegruppide lõikes on endiselt kõige rohkem positiivseid esmaseid teste keskealiste seas. Ööpäeva jooksul pilt ei muutunud. 

Kuigi 272 organisatsiooni koondava puuetega inimeste koja väitel planeerib sotsiaalministeeriumi nende rahastust 50 protsendi võrra kärpida, väidab ministeerium ise, et kärpeotsust tehtud ei ole ning organisatsioonide järeldused on ennatlikud, vahendab ERR.

Ministeerium teatas 9. aprillil enda partnerorganisatsioonidele, et kõige mustema stsenaariumi korral võivad hasartmängumaksu laekumised väheneda kuni 50 protsenti, mistap võiksid allorganisatsioonid igaks juhuks oma kuluread üle vaadata. Sellise kirja sai ka puuetega inimeste fond, mis sotsiaalministeeriumilt täpsustusi ei palunud, vaid saatis teabe nädal hiljem oma allorganisatsioonidele edasi. Sealt käivitus aga telefonimäng, mille tulemusel info moondus ja võimalikust stsenaariumist sai fakt.

"Oleks me saatnud kellelegi otsuse, et 50 protsenti vähendame, aga see pole tõsi. Võimalik, et elame nii kriisi üle, et pole palju vaja ümberkorraldusi tehagi. Kas ja kui palju me kellelgi oma 13 strateegilisest partnerist peaksime hakkama toetusi vähendama või ärajäänud projektide toetusi pikemasse perioodi edasi lükkama, peaks selguma alles mai keskpaiku," ütles Kuuse ERR-ile.

"Puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks," kirjutas sotsiaalminister Tanel Kiik sotsiaalmeedias. "Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited, justkui oleks otsustatud nende organisatsioonide toetuste vähendamine 50 protsendi ulatuses. Kinnitan, et see ei vasta tõele. Sellist otsust ei ole ega tule."

Kiik möönis samas, et tulenevalt eriolukorrast ja majanduslangusest väheneb oluliselt ka hasartmängumaksu laekumine, millest rahastatakse sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahendusel paljusid kodanikuorganisatsioone ja projekte üle Eesti.

"Sotsiaalministeerium ei ole siiski hetkeseisuga ühegi organisatsiooni toetust sellest tulenevalt vähendanud. Oleme kinnitanud, et teise kvartali maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Täiendavalt on alanud läbirääkimised, kuidas korraldada käesoleva aasta teiseks pooleks planeeritud maksed ja tegevused ning olen kindel, et leiame siin lähiajal koostöös kodanikuühenduste ja valitsusega mõistliku lahenduse," lubas Kiik.