EESTI ELU

President käis tänavu 32 visiidil

Fotod: Vabariigi Presidendi Kantselei/Mattias Tammet

President Kersti Kaljulaid käis tänavu kokku 32 välisvisiidil, neist kolmel korral riigivisiidil.

President Kersti Kaljulaid käis tänavu kolmel riigivisiidil: aprillis Portugalis, septembris Sloveenias ning novembris Kuiveidis.

Töövisiitidel käis riigipea tänavu 29 korral.

Võrdselt neljal korral käis Kaljulaid töövisiidil Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal ja Saksamaal.

Kahel korral käis riigipea töövisiidil Lätis, Poolas ja Ukrainas.

Ühe korra käis Kaljulaid töövisiidil Vatikanis ja Itaalias, Rootsis, Belgias, Jaapanis, Kreekas, Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis ja Dubais, Soomes, Venemaal, Argentiinas, Saint Kitts ja Nevises ning Etioopias.

Lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele toetavaid teenuseid pakkuvate partnerite ring on laienenud

Pixabay

Sotsiaalkindlustusamet sõlmis lepingud viie partnerorganisatsiooniga, kes osutavad edaspidi lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele toetavaid tugiteenuseid üle Eesti. Teenused on peredele tasuta ja kättesaadavad kodukoha lähedal.

Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse valdkonna juhi Nadežda Leoski sõnul on pere, kes on võtnud kasvatada lapse, kes mingil põhjusel ei saa elada oma sünniperes, teinud suure ja elumuutva otsuse. „Lapse kasvatamine pakub kindlasti palju rõõmu, kuid sellel teekonnal võib perel olla vaja ka tuge, et ennetada ja lahendada keerulisi olukordi,“ rääkis ta.

Varem pakkus peredele tugiteenuseid üks asutus – MTÜ Oma Pere. Täna on koostööpartnerite ring laienenud viie uue partneri võrra.

Põhja piirkonnas, Harju-, Rapla- ja Järvamaal pakuvad peredele psühholoogilist nõustamist, supervisiooni, grupinõustamist ja toetusgruppe MTÜ Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti Ühing. Mentorlust pakub Põhja piirkonnas MTÜ Kasuperede Liit. Lõuna (Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal) ja Lääne (Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal) piirkonnas pakub nimetatud teenuseid MTÜ Igale Lapsele Pere. Ida- ja Lääne-Virumaal pakuvad peredele tugiteenuseid MTÜ Virumaa Tugiteenused ja MTÜ Maria ja Lapsed.

„Tugiteenused pakuvad ühelt poolt võimalust jagada oma kogemusi teiste peredega ning teisalt saada professionaalset nõustamist,“ lisas Leosk. Tugiteenused on peredele tasuta ja kättesaadavad kodukoha lähedal.

Lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele pakutakse viite teenust – psühholoogiline nõustamine, supervisioon, mentorlus, grupinõustamine, toetusgrupp.

* Psühholoogiline nõustamine aitab lahendada lapse kasvatamisega seotud küsimusi ja muresid ning saada professionaalset psühholoogilist nõu.

* Supervisioonis saab professionaalse nõustaja juhendamisel kogemusi läbi töötada.

* Mentorlus on kogemusnõustamine, mida pakub sarnase kogemusega inimene: lapsendaja, eestkostja või hooldusvanem, kes on läbinud ka ettevalmistava koolituse.

* Grupinõustamine on ühekordne ja seda viib läbi valdkonna ekspert lühikoolituse, kovisiooni, supervisiooni või kogemuskohtumisena. Lisaks peredele oodatakse osalema ka võrgustikutöötajaid: lastekaitsetöötajad, pedagoogid ja teised lapsega seotud inimesed.

* Toetusgrupp on rühmatöö meetodil nõustamine ja kogemuste vahetamine.

Uuest aastast peavad kõik ametlikud tõlked olema vandetõlgi tehtud

Pixabay

Alates 1. jaanuarist 2020 peavad kõik ametlikud tõlked nii eesti keelest võõrkeelde kui võõrkeelest eesti keelde olema teinud ainult vandetõlgid.

„Vandetõlgi institutsioon on loodud vajaduse tõttu kindlustada õigustõlke kõrge kvaliteet ja ennetada probleeme. Notar, kes kinnitab tõlkija allkirja õigust, peab veenduma, et tõlk, kelle allkirja ta kinnitab, on pädev. Siiski ei kontrolli notar tõlkija allkirja õigust kinnitades tõlke sisu ja kvaliteeti ega võta selle eest vastutust,“ selgitas justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep.

„Vandetõlgi jaoks on aga dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine peamine ametitegevus. See tähendab täieliku vastutuse võtmist tõlke usaldusväärsuse, kvaliteedi ja vastavuse eest originaaldokumendile,“ lisas Peep.

Vandetõlgi seadus jõustus juba 1. jaanuaril 2014 ehk kuus aastat tagasi. 2015. aastast algas üleminekuperiood, mis kestab 2020. aasta saabumiseni. Alates 2015. aastast anti vandetõlkidele ametlike tõlgete tegemise ainupädevus eesti keelest võõrkeelde. Kehtiva seaduse järgi saavad tõlkida eesti keelest võõrkeelde dokumente, mille tõlge peab välisriigi õigusakti järgi olema ametlik või kinnitatud, üksnes vandetõlgid. Võõrkeelest eesti keelde võib tõlge olla kas vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.  

2020. aastast läheb vandetõlkidele lõplikult üle kogu ametlike tõlgete tegemise pädevus.

Lisaks Eesti vandetõlgi tõlkele on Eesti ametiasutused kohustatud aktsepteerima ka dokumendi tõlke kinnitust, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik. Kui Eesti ametiasutusele on tarvis esitada võõrkeelsed dokumendid koos tõlkega, kuid vastava tõlkesuuna vandetõlki Eestis ei ole, tuleb dokumendi tõlge kinnitada välisriigi pädeval ametiisikul, selle puudumisel tuleb dokument tõlkida enne eesti keelde tõlkimist enam kasutatavasse võõrkeelde, näiteks inglise keelde.

Hetkel tegutseb 96 vandetõlki 16 keeles: inglise, vene, soome, saksa, rootsi, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, taani, norra, hollandi, läti, leedu, ukraina ja poola keeles.

Kõikide vandetõlkide kontaktandmed on leitavad keelte kaupa justiitsministeeriumi kodulehelt.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD