EESTI ELU

Riik hangib 50 miljoni euro eest väiksekaliibrilist lahingumoona

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kuulutas esmaspäeval välja riigihanke, et osta 50 miljoni euro eest väiksekaliibrilist lahingumoona kaitseväele ja Kaitseliidule.

Eesmärk on tagada kaitseväele ja Kaitseliidule kõrge kvaliteediga testitud laskemoon, teatas kaitseinvesteeringute kleskuse pressiesindaja BNS-ile.

„Turu-uuringu protsessis oli märgata, et huvi konsolideeritud laskemoona hanke osas oli nii Eesti ettevõtete kui ka ülemaailmsete laskemoona tootjate hulgas väga suur," ütles kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.

"Kokku saatsime ligi kolmekümnele rahvusvahelisele ettevõttele ja läbi Eesti Kaitsetööstuse Liidu kõigile Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele palve osaleda turu-uuringus," rääkis Lipp. "Esmakordselt võime julgelt väita, et oleme kaasanud kõiki meile teadaolevaid ülemaailmseid laskemoona tootjaid. Oleme olnud hankeprotsessi algusest peale väga avatud, samas arvestanud kõigi Eesti Kaitseväe poolt tulnud tehniliste nõuete ja vajadustega. Tänu väga põhjalikule turu-uuringule saime põhjaliku ülevaate erineva kaliibriga laskemoona rahvusvahelisest tootmisvõimekusest ja turul valitsevast hinnatasemest."

Tegemist on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna konkurentsipõhise läbirääkimistega hankega.

Hanke eeldatav maksumus on 50 mljonit eurot. Raamleping sõlmitakse kuni seitsmeks aastaks võimalusega peale nelja-aastat lepingupartnerit vahetada. Esimesed lahingumoona tarnete ajad selguvad raamlepingusse jõudnud ettevõtetele korraldatud minikonkursside käigus.

Uude koroonaviirusesse nakatunuid on tuvastatud 13 hooldekodus

Eesti 178 hooldekodust on COVID-19 positiivseid proove olnud 13 hooldekodus.

Neljas Eesti hooldekodus on COVID-19 nakatunute arv suurem – kahes Saaremaa, ühes Ida-Virumaa ja ühes Tartumaa hooldekodus, edastas terviseamet. Ülejäänutes on olnud positiivse testitulemusega 1-2 klienti või töötajat ning uusi nakatunuid ei ole viimaste nädalate jooksul neile lisandunud.

"Olles osa ühiskonnast, ei ole hooldekodud COVID-19 puutumata jäänud. Vaadates hooldekodude hulka ja nende hoolealuste arvu, tuleb tunnustada hooldekodude juhtide ja töötajate professionaalset tööd," ütles terviseameti kriisistaabi hoolekande juht Triin Raag.

"Hooldekandetöötajad tegelevad inimeste elude hoidmisega ning saavad selle tänuväärse töö eest tihti liiga vähe tähelepanu. Just tänu hooldekodude töötajatele on meie lähedased turvaliselt hoitud," lisas ta.

COVID-19 viirusest põhjustatud nakkushaiguse üks enim ohustatud riskirühm on vanemaealised ning krooniliste haigustega inimesed. See on olnud põhjuseks, miks juba enne eriolukorra välja kuulutamist ja eriolukorra ajal on hooldekodud olnud kõrgendatud tähelepanu all.

Eestis on valdavalt vanemaealistele klientidele mõeldud ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkujaid 150, teenuse osutamise kohti ehk üldhooldekodusid on üle Eesti kokku 178. Üldhooldekodudes on praegu ligi 9000 elanikku. Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekande asutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld.

Eriolukorra esimesel kuul vajas maksepuhkust 1400 majapidamist

SEB teatel on eraisikute finantstervis eriolukorra esimesel kuul püsinud suhteliselt hea, maksepuhkust on vajanud 1400 eraklienti.

60 protsenti neist vajas maksepuhkust kodulaenudele ning ülejäänud väikelaenudele ja liisingutele, teatas SEB.

"1400 maksepuhkust eriolukorra esimesel kuul näitab, et meie eraklientide finantstervis on seni veel olnud hea ja vajadus maksepuhkuste järele ei ole olnud massiline. Maksepuhkus on ajutiste makseraskuste tekkimisel täiesti loomulik ja tavapärane asi, mille küsimist ei peaks kliendid kuidagi häbenema," ütles SEB juhatuse liige Ainar Leppänen pressiteates.

"SEB ei võta maksepuhkuse väljastamise eest teenustasu ning laenuperioodi samaks jäämisel ei muutu ka laenutingimused," lisas Leppänen.

Maksepuhkuse taotlemise ja allkirjastamise protsess on SEB-s täielikult digitaliseeritud ning kliendil ei ole vajadust sel põhjusel pangakontorit külastada.

"Eluasemelaenu maksepuhkust väljastatakse tavaliselt kuueks kuuks ning seda on võimalik vajadusel pikendada kokku isegi aastaks. Võimalik on ka lühem maksepuhkus. Tavapärane on see, et kliendid ei vajagi kogu algselt kokku lepitud maksepuhkuse perioodi, vaid taastavad oma tavapärase laenumaksete tasumise siis, kui leitakse uus töö ja sissetulek taastub," märkis Leppänen.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD