Koroonakriisist tingitud rahapuudus paneb omavalitsusi suurtele kärbetele mõtlema, osa on juba otsustanud minna lasteaia töötajate palkade kallale, mille vastu on täielikult haridus- ja teadusministeerium, kirjutab Postimees. 

Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi järgi ulatub 79 omavalitsuse tulumaksu alalaekumine peaaegu 193 miljoni euroni. Riik toetab omavalitsusi täiendavalt 130 miljoniga, millest 100 miljonit eurot eraldatakse investeeringuteks ning kulude katteks. Lisaks suunatakse koroonaviiruse mõjude leevendamiseks 30 miljonit eurot. Peaaegu 60 miljonit eurot jääb omavalitsustel siiski saamata.

«Iga vastutustundlik juht mõtleb, et ma tahan nüüd raske aja üle elada, ellu jääda ning tuleb kuskilt kulusid kärpida. Ja üks koht on palgafond, mõtlevad, et noh, erasektor on kärpinud, peaks ka,» selgitas endine vallavanem ja praegune riigikogulane Mart Võrklaev Reformierakonnast).

Rae valla näitel ilmestab ta, et omavalitsuse personali- ja majandamiskuludest hõlmavad umbes 75 protsenti just koolid ning lasteaiad. «Kui tahta just märkimisväärset kärbet, kui tulubaas kukub märkimisväärselt, siis peakski minema selle kallale,» rääkis Võrklaev, lisades, et ta ise ei pea seda mõistlikuks ja Rae vald ei ole seda teed ka läinud.

Lasteaedade olukord on seda keerulisem, et mitu omavalitsust on lastevanematele vastu tulnud ning ei küsi eriolukorras kohatasu, samuti on paljud lapsed jäetud koju ning lasteaiaõpetajate töökoormus on vähenenud, kirjutab Postimees.

Nii ongi näiteks Räpina vallavalitsus otsustanud vähendada 1. maist kuni eriolukorra lõpuni lasteaedade töötajate, nii õpetajate kui ka abipersonali töökoormust ja töötasu. «Arvestades maksulaekumiste väga tõenäolist vähenemist käesoleval aastal, on tarvis saavutada kokkuhoid, et vältida aasta lõpus raskemaid tagajärgi ning töökohtade koondamisi,» toob Räpina vallavalitsus põhjenduseks välja.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippini sõnul on ministeeriumini jõudnud nii lasteaiaõpetajate, omavalitsuste haridusjuhtide kui ka lasteaiajuhtide kaudu tagasiside nelja omavalitsuse kohta, kes plaanivad lasteaiaõpetajate töötasu vähendada. Ministeerium ei näe, et kohalikul omavalitsusel oleks praegu alust ühepoolselt õpetajate töötasu vähendada. «Tasub silmas pidada, et lasteaiaõpetajad on kriisi tingimustes samuti tähtsad eesliinil töötajad, kelle panus on äärmiselt vajalik,» kommenteeris Lippin.

Lisaks tõi ta esile, et riik on andnud absoluutselt igale omavalitsusele koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude tarbeks toetust. «Kõik omavalitsused on 2020. aasta jaanuaris kinnitanud, et nad tagavad toetuse saamise aastal lasteaiaõpetajate töötasuks vähemalt 90 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast,» selgitas Lippin kokkulepet, mis vormistati enne koroonakriisi.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1057 koroonaviiruse testi, millest 30 proovi ehk 2,8 protsenti osutus positiivseks – kokku on tehtud 47 331 esmast testi, millest 1635 ehk 3,5 protsenti on olnud positiivsed.

Laupäevahommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 99 inimest, kellest kuus on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 228 inimest. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirusega surnud 46 inimest.

Viimase 24 tunni jooksul lisandus kõige rohkem ehk 15 juhtumit Ida-Virumaal. Harjumaal lisandus kümme ja Saaremaal neli positiivset testitulemust. Pärnumaal oli üks positiivne testivastus. Statistika koostatakse rahvastikuregistri andmete põhjal. Vanuseliselt on enim nakatunuid 55–59-aastaste hulgas  ehk 12 protsenti.